Juunis tulevad valitsuses kinnitamisele korrigeeritud ainekavad. Uuest õppeaastast jõustuva määruse rakendamiseks on koolidel aega 1. septembrini 2015.

Ehkki meie õpetajad on nelja aasta eest vastu võetud riiklike õppekavade suunad omaks võtnud, ei ole need siiski täiel määral rakendunud. Õpetajate ja koolijuhtide hulgas läbi viidud küsitlustest ja eksperthinnangutest on selgunud, et õppekavade rakendamist takistab ainekavade ülekoormatus ja keeruline sõnastus. Õpetajate hinnangul ei jagu neil aega tegelda millegi muuga kui aine läbivõtmisega, kohati pole ainekavad ka mõistlikud. Seetõttu hakatigi möödunud aastal ainekavasid korrastama.

Töö põhikooli ainekavadega algas märtsis ja gümnaasiumi ainekavadega novembris. Kuna ettepanekuid gümnaasiumi ainekavadesse alles tehakse, võib öelda, et arutelud on kestnud enam kui aasta. Tööd ei ole tehtud kiirustades. Keskset rolli on kandnud praktikud: ettepanekuid on esitanud enam kui 200 tegevõpetajat ja koolijuhti, lisaks kuulusid töörühma SA Innove üldhariduse peaspetsialistid ja ülikoolide esindajad. Ettepanekuid tehti nii vormistuse kui ka sisu kohta, leidus ka üksikuid arvamusi, et midagi pole vaja muuta. Korrigeeritud ainekavade kohta on esitanud oma arvamused ka 2010. aasta ainekavade koostajad.

Suurimad muudatused

Ainekavade muudatuste läbiviimisel lähtuti mitmetest põhimõtetest: ainekavade ebamõistliku mahu kärpimine, aegunud terminite uuendamine ning selgemaks ja mõistetavamaks tegemine. Tulemusena on ainekavades määratletud vaid olulisimad aineteadmised ja -oskused, mis tagab õpetajale senisest suurema võimaluse teha valikuid õppesisus. Õpetamise fookuses on oskuste kujundamine ja mitte lihtsalt õpetatavate teemade läbimine.

Põhikoolis on suurim muudatus toimunud 7. klassi loodusõpetuse ainekavas. Senise füüsika eelkursusena käsitletava ainekava asemele pakutakse uut teemapõhist kava, mis I ja II kooliastmes omandatu põhjal kujundab süsteemse loodusteadusliku maailmapildi. Selles on lõimitud põhilised uurimisoskused, mida õpilasel läheb edaspidi vaja kõikide loodusainete õppimisel.

Põhikoolile on valminud ka ettevõtlusõpetuse ainekava – samuti teemapõhine ja pigem ettevõtlikkuse arendamist toetav. Nii loodusõpetuses kui ka ettevõtlusõpetuses on 2/3 õppe mahust praktiline ja õpilase probleemipüstituse ning arutlemise oskusi arendav tegevus.

Gümnaasiumi ainekavades tehtud muudatused toetavad samuti aineülesuse, väljundipõhisuse ja õpilaskesksuse põhimõtteid. Enim parandusi on kirjanduse, keemia ja füüsika ainekavades. Sotsiaalainete valdkonnast on eraldi valikõppeainena välja toodud filosoofia, mis seni asus valikkursusena valdkonna sees, olles siiski eraldiseisev õppeaine ja sellisena ka koolide õppekavades rakendatud. Kuna gümnaasiumi ainekavade tööversioonid on praegu ettepanekuteks avatud, võib sõltuvalt õpetajate aineliitude ja teiste ühenduste tagasisidest kavadesse tulla veel mitmeid muutusi.

Õpe paindlikumaks

Korrigeeritud ainekavade rakendumine ei eelda uusi õpikuid – ainekavadesse ei ole teemasid lisandunud ning õppekava ise ja selle põhimõtted on jäänud samaks. Õpetajad saavad õpet kujundada paindlikult. Samal ajal tegeleb riik pidevalt õppematerjalide nüüdisajastamisega, sealhulgas digiõpikute kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisega.

Selgemalt sõnastatud ning mahult oluliselt vähenenud ainevaldkonnakavad on üks tingimus, et õpetaja saaks õpet õppijakeskselt kavandada ja korraldada ning dokument oleks mõistetav kohe esimesel lugemisel. Nii nagu ainekavade koostajad andsid endast parima viis aastat tagasi, on seda teinud ka ainekavade nüüdisajastajad oma ettepanekute kaudu.

Gümnaasiumi valdkonnakavade tööversioonide kohta ootame õpetajate aineliitude ja teiste üldhariduse huvirühmade arvamusi 12. maini. Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi kavadega saab tutvuda aadressil www.oppekava.ee.

Gümnaasiumi ainevaldkonnakavade muudatusi tutvustav teabepäev aineliitude esindajatele toimub 14. mail. Info selle kohta on saadetud nii aineliitudele kui maavalitsuste kaudu ka koolidesse.

Korrigeeritud ainekavad esitame valitsusele kinnitamiseks juunis, et neid rakendataks koolides alates septembrist 2015. Aastane üleminekuaeg on vajalik selleks, et anda koolidele aega õppekava muuta. Määruse jõustumine ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi õpetamisel ning koolid, kes on juba sel sügisel valmis korrigeeritud ainekavadele üle minema, saavad seda teha.

PILLE LIBLIK

—

Kes soovis, sai sõna sekka öelda

Õpetajate Leht uuris töörühmade esindajailt, kuidas kulges eri valdkondades ainekavade uuendamine.

Loodusainete töörühmas oli üks keskne aruteluteema vajadus töötada välja uus 7. klassi loodusõpetuse ainekava, mis praeguseks on ka valmis, nentisid Jõgevamaa gümnaasiumi ja Jõgeva põhikooli keemiaõpetaja Neeme Katt ja GAG-i keemiaõpetaja Martin Saar. Teine oluline muudatus oli seni bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia ainekavades eraldi lahti kirjutatud õppetegevuse kavandamise-korraldamise, hindamise aluste ning füüsilise õppekeskkonna osa toomine tervikuna loodusainete valdkonna üldaluste juurde, üldpädevuste, läbivate teemade ja lõimingu kõrvale.

Katt ja Saar loodavad, et see suunab õpetajaid nägema loodusaineid ja nende õpetamist-õppimist terviklikumalt. Ühtlasi aitas see vähendada tarbetut tekstilist dubleerimist. Sama sihiga kärbiti näiteks ka keemia õppeaine kirjeldust, sest palju seal esitatust oli juba niikuinii käsitletud loodusainete valdkonna üldalustes.

Põhikooli keemia ainekavas toimusid suured muutused juba 2002. aastal ning keemiaõpetajate hulgas oli kujunenud päris hea konsensus, et midagi väga liigset ainekavas polegi. Sellegipoolest leidsid õpetajad ainekava ülevaatamisel üht-teist, mida päriselt välja visata või siis õpetada mõnevõrra pealiskaudsemalt.

„Kuna õppesisu ei kirjutata detailselt ette, siis tuleb just õpitulemuste sõnastamisel olla täpne, et abistada õpetajat sobiva käsitlussügavuse valimisel,” arvavad Katt ja Saar. „Muutuste tulemusena peaks olema loodud tingimused, et õpilaste õpikoormus ja õpetajate õpetamiskoormus väheneks. Kui tunni sisuline koormus väheneb, siis jääb rohkem aega aruteludeks, mis soodustab õpitava huvitavamaks muutmist ning jätab kindlasti ka rohkem aega katsete tegemiseks ja nende mõtestamiseks.”

Põhikooli keemia ainekava muudatuste kohta ei laekunud õpetajatelt ühtegi ettepanekut. Ka keemiaõpetajate talvepäevadel, kus ainekava tutvustati, ei kerkinud ühtegi probleemi.

Gümnaasiumi keemia ainekava 2011. aasta versioon oli aga täielikult ebaõnnestunud ning keemiaõpetajate initsiatiivil ja haridusministeeriumi toel toimusid juba 2013. aasta kevadel laiapõhjalised arutelud. Kõik õpetajad, kes vähegi soovisid, said nendel koosolekutel osaleda. SA Innove juurde moodustati töörühm, mis koostas just õpetajate ettepanekute põhjal täiesti uute kursustega ainekava. Projekt esitati kahel korral nii keemiaõpetajatele kui ka ekspertidele kommentaaride, märkuste ja täpsustuste esitamiseks.

Uue sisuga kursuste tõttu on vaja gümnaasiumi jaoks välja töötada uus keemia õppekirjandus, millega praegu ka tegeldakse.

Õpikoormus väiksemaks

Matemaatika ainekava töörühmas osalenud Valtu põhikooli õpetaja Eneli Oeselg rääkis, et neil oli üks eesmärk ühtlustada matemaatika ainekava ülesehitus teiste valdkondade ainekavadega ning teksti lihtsamaks ja arusaadavamaks muuta.

Eesmärk ei olnud ainekava mehaaniliselt vähendada, vaid kahandada õpikoormust.

Matemaatika valdkonda lisati lõimingu võimalused kõikide teiste ainevaldkondadega. Varem need puudusid. Sageli mõeldakse, et matemaatika on täiesti eraldiseisev ja seda pole võimalik teiste ainetega lõimida.

„Kuna III kooliastme ainekava on liiga mahukas ja aega vähe, olid kõik ühel nõul, et funktsioonide õpitulemusi on vaja vähendada ja muuta eakohasemaks,” lausus Oeselg. „Välja jätsime ka oskuse eristada muutust protsentides muutusest protsendipunktides. Esimeses ja teises kooliastmes on muudatusi vähem. Täpsustasime ja eakohastasime õpitulemuste sõnastusi.”

Oeselja sõnul oli töörühm väga üksmeelne, lahkarvamusi ei olnud ja koostöö sujus suurepäraselt. Töörühma kuulusid II ja III kooliastme õpetajad, osa neist annab tunde ka gümnaasiumis, samuti kaks klassiõpetajat.

Kolmandiku võrra õhemaks

Eesti keele ja kirjanduse töörühmas osalenud Rapla ühisgümnaasiumi õpetajad Ülle Mäekivi ja Maarika Lips tõdesid, et õppekava korrigeerimise eesmärk ei olnud õppeprotsessi põhimõtteliselt ümber korraldada, vaid ühtlustada, täpsustada, loobuda põhjendamatutest kordustest ja muuta eakohasemaks.

„Muudatusettepanekud peaksid vähendama ainevaldkonna mahtu tinglikult kolmandiku ulatuses,” arvasid nad. Kas see toimub või mitte ja millises ulatuses, sõltub juba konkreetse kooli õppekavast, õpetajast, metoodikast. Õpetajale on jäetud valikuvõimalus, mida õpetada süvendatult, põhjalikult ja mida mitte. Kuna õpitulemused on saavutatavad lõplikult alles kooliastme lõpuks, siis saavadki nii kool kui ka õpetaja paindlikult läheneda.

Põhikoolis kasutatav õppevara on koostatud praegu kehtiva õppekava alusel, korrigeeritud õppekava on esitatud alles tööversioonina, seetõttu on õpetajate sõnul raske konkreetseid näiteid tuua. Töörühma eesmärk oli jätta õpitulemustest välja mittemõõdetavad ja hinnanguid andvad (nt vaatlemine, märkamine) õpitulemused. „Näiteks telefonivestlusi, kirja kirjutamist tundides õpitakse, see on määratletud õppesisus, kuid neid ei pea hindama, samas on see võimalus lõimida eesti keelt inimese- ja arvutiõpetusega,” sõnas Mäekivi.

Kirjanduses sõnastati soovituslik loend teoste terviklikuks käsitlemiseks, mille hulgast on õpetajal võimalus ise valida, lähtudes eakohasusest, klassi kontingendist, aktuaalsusest, kättesaadavusest. Nii laieneb ka õpilaste valikuvõimalus lugeda meelepärasemaid teoseid, näiteks tänapäeva noorsookirjandust.

Tähtis on õpetada ja õppida praktilise kogemuse kaudu, siduda õpitavat igapäevaeluga, arendada analüüsi- ja argumenteerimisoskust, funktsionaalset lugemisoskust.

SIRJE PÄRISMAA

—

Näiteid gümnaasiumi ainekavade muudatus­ettepanekutest

Keel ja kirjandus

• Eesti keele kursuses „Meedia ja mõjutamine” on viidud rõhuasetus tekstidelt kommunikatsioonile, kuna tekstidega tegeldakse teiste kursuste raames.

• Kursusest „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendus” on jäetud välja liiga üldine teema „Kirjanduse olemus ja roll”. Samuti leiti, et positivism kirjandusteaduses, mudellugejad, lugemismudelid, intertekstuaalsus jm on 10. klassi õpilasele liiga keeruline, arvestades tema lugemiskogemust ja kirjandusteaduslikke teadmisi.

• Korrastatud on käsitletavate autorite loendit, et tekiks teatud loogika ning autorid poleks esitatud läbisegi.

• Vähendatud on kursuste arutlusteemasid vältimaks käsitlemise suunamist ning püütud neid ka liigendada.

• Vene õppekeelega kooli eesti kirjanduse teosed, mida seni käsitleti eri kursuste raames, on viidud ühte kursusesse „Eesti kirjandus”, mida õpetatakse eesti keeles.

Sotsiaalained

• Ajaloos on enamiku kursuste sisu õhendatud. Näiteks arvestades uusaja Euroopa sündmusterohket ajalugu, ei pea gümnaasiumiõpilane uusaja kursuses näitama ja analüüsima kõiki poliitilisel kaardil aset leidvaid muutusi, vaid ainult tähtsamaid. Õpetaja vastutus on hinnata materjali tähtsust.

• Inimeseõpetuse psühholoogia kursuse õpitulemused sõnastati lihtsamalt, täiendati õpitulemuste seostatust reaalse eluga ja õpilaste vajadustega ning eesmärgiga saavutada lisaks oskustele ja teadmistele ka väärtustepõhised õpitulemused.

Kehaline kasvatus

• Kehalise kasvatuse ainekavas on tehtud väljajätteid õppesisus, kuid lisatud ühiskondlikult olulise teemana kaitseväe testi kirjeldus, et anda õpilastele ülevaade kaitseväeteenistuses vajalikust kehalisest võimekusest.

—

Näiteid põhikooli ainekavade muudatustest

Eesti keel

• I kooliastme lugemise õpitulemustes on vähendatud loetavate tervikteoste arvu arvestusega, et 1. klassi alguses sõltub teoste lugemine õpilase võimekusest. Lugemisoskust saab arendada ka jõukohaste tekstide, mitte tingimata tervikteoste kaudu. III kooliastmes on õpitulemuste sõnastusse toodud probleemülesannete lahendamise oskus.

Kirjandus

• Kirjandustekstide valikus on rõhutatud õpetaja vabadust tervikteoste käsitlemise valikul ning soovituste hulka on lisatud vähemalt ühe paikkondliku autori proosa- või luuleteose ja paikkondlikku algupära rahvaluuleteksti, muistendi käsitlemine.

Matemaatika

• Matemaatika ainekava tervikut silmas pidamata muuta ei saa: aine­siseseid seoseid on väga palju, seosed on tugevad.

• Valdkonnapädevuse definitsioonist lähtuvalt on sõnastatud sarnaselt teiste ainevaldkondadega seni puudunud ootused põhikoolilõpetaja teadmistele, oskustele, väärtushoiakutele ja -hinnangutele: matemaatika õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane väärtustaks matemaatikat ning tunneks rõõmu matemaatikaga tegelemisest.

• Definitsiooni sõnastust on lihtsustatud lähtuvalt õpilase eakohasusest, I kooliastme õpitulemused sisaldavad mõõdetavaid õpitulemusi. Hoiakulised ja hinnangulised tulemused kajastuvad õppe- ja kasvatuseesmärkides. I kooliastmes käsitletakse paaris- ja paarituid arve, mis seni koormasid II kooliastme mahtu.

• I kooliastme geomeetriliste kujundite õpitulemused on sõnastatud varasemast eakohasemalt.

• II kooliastme arvutamise õpitulemustes on täpsustatud naturaalarvude kirjutamine järkarvude summana. Õpitulemustest on välja jäetud tehete omaduste tundmine ning tehete liikmete ja tulemuste seoste tundmine. Välja on jäetud taotlus kirjutada naturaalarve järguühikute kordsete summana.

• Täpsustatud ja eakohastatud on õpitulemuste sõnastust: toob näiteid õpitud geomeetriliste kujundite ning sümmeetria kohta arhitektuuris ja kujutavas kunstis, kasutades IKT võimalusi (internetiotsing, pildistamine); rakendab kolmnurga sisenurkade summat ülesandeid lahendades.

• III kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkides on ühendatud hüpoteeside püstitamine ja kontrollimise, üldistamise ning loogilise arutlemise ja väidete põhjendamise oskus.

• Välja on jäetud oskus eristada muutust protsentides muutusest protsendipunktides.

• Funktsioonide õpitulemusi on lihtsustatud ja eakohastatud.

Võõrkeeled

• Keeleõpe lähtub Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest ja raamdokumendis kirjeldatud keeleoskustasemetest. Kõigi võõrkeelte (k.a eesti keel teise keelena) õpitulemusi on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Võõrkeelte õpitulemustes ja õppesisus muudatusi tehtud ei ole.

Keemia

• Õpitulemustes on tehtud mitmeid väljajätteid. Näiteks pole põhikooliõpilasele eakohane põhjendada reaktsioonide esilekutsumise tingimusi (neid võiks lihtsalt teada) ega eristada metallilisi ja mittemetallilisi elemente ning põhjendada nende paiknemist perioodilisustabelis (piisab, kui ta teab, et elemente saab nii liigitada ja kus nad perioodilisustabelis paiknevad). Molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete eristamine ei ole eakohane, on piisav, kui õpilane teab, et sellised ained on olemas, ja oskab tuua mõne näite.

Ajalugu

• Eesmärgiga liikuda ainekeskselt käsitluselt õppijakesksusele on II kooliastmes liidetud ainesse sissejuhatavad teemad, mis annavad terviklikuma ülevaate ajaloo algõpetusest sama tunniressursi juures, vältides korduvaid õpitulemusi. Valdavalt on II ja III kooliastme õppesisusse lisatud selgem seostatus paikkonna ajalooga.