Kaheksa kooli teevad ettevalmistusi digipöörde elluviimiseks – personaalsete nutiseadmete igapäevaseks rakendamiseks õppetöös. TLÜ informaatika instituudi ja Samsungi algatatud programmi edukaim „pööraja” saab detsembris auhinnaks 10 000 euro väärtuses digiseadmeid.

Kooliuuendusprogrammi Digipööre žürii avalikustas 28. mail kaheksa pilootkooli, kes valiti välja 43 kandidaadi seast. Arvesse võeti varasemat kogemust tehnoloogia õppetöösse rakendamisel, meeskonna pädevust ja kogemust kooliuuendusprojektide elluviimisel ning kooli visiooni, kuidas personaalseid nutiseadmeid süsteemselt rakendada.

Juba 9. juunil algab koolitusprogrammi esimene õppepäev TLÜ haridus­innovatsiooni keskuses, kus teemaks 21. sajandi õpikäsitus. Koolituste käigus õpetatakse digiinnovatsiooni juhtimist, aga ka seda, kuidas ise luua ja rakendada digiõppevara nutiseadmetel ja viia ellu Eesti hariduspoliitika ootuseid oma kooliuuendusprojekti kontekstis. Pilootkoolid saavad ise otsustada, kas võtavad digipöörde ette ühes kooliastmes, ainevaldkonnas või õppesuunas. Koolid jagatakse paaridesse, et nad saaksid ka üksteiselt õppida.

Järgmisel aastal kaasatakse projekti veel 12 kooli. Pilootkoolidest saavad ka teiste koolide koolitajad.

Pelgulinna gümnaasium

Birgy Lorenz, IT-arendusjuht:

Kandideerisime projekti, et professionaalide abiga ja meeskonnas lahendada väljakutse: miks innovaatika on igas koolis olemas, aga ei nakata mitte iga õpetajat ega klassi. Oleme palju innustanud, andnud õpetajale valmis lahenduste asemel õnge, mille tulemusel on kool (lapsed, õpetajad, vanemad) avanenud uuele. Soovime pöördeprojektis realiseerida olukorra, kus digitehnika ei ole mitte präänik tunni ja veerandi lõpus, vaid igapäevane igas tunnis.

Oleme suunanud tegevuse esimesse ja teise kooliastmesse, et kasvatada üles oskaja ja nõudlik põlvkond, kelle jaoks on digitehnika kasutamine emapiimaga kaasa tulnud. Võtame ette kaks suuremat eesmärki: digitaalse õppevaramu korrastamise, süstematiseerimise ja täiendamise ning õpetajate harimise; ülemineku 1:1 digivahendite kasutamisele ja digitaalse kirjaoskuse mõõtmisele I−II kooliastmes. Kõige selle elluviimiseks on meil vaja ümber korraldada ka kujundava tagasiside võimaluste arendamine ja näidismaterjalide loomine ning HEV-dokumendihaldust puudutavad teemad.

Tehnoloogia tuleb tuua klassiruumi kasutusse nüüd ja praegu. Kuid ainult oskusest nupule vajutada ei piisa ja seal tulebki mängu õpetaja, kes koos õpilastega − saades juhiseid õppekavast ja tehes koostööd ülikoolide ja tehnoloogiasektori ekspertidega − leiab uusi huvitavaid lahendusi, kuidas paremini ja loovamalt õppida. Pole oluline, kas kooli või vanemate soetatud tehnika abil. Oluline on, et vaba ressurss võetaks oskuslikult kasutusse.

Pole ka oluline, et igal lapsel oleks vidin kogu aeg näpus ning juhtme või õhu kaudu internetis ja võrgus. Meie jaoks on väärtus läbimõeldud tegevus, mille abil omandatud teadmised, oskused ja vilumused on korrelatsioonis tegeliku elu nõuetega lahendada probleeme ja väljakutseid. Mitte vähem oluline pole järelmonitooring ja kasuteguri hindamine – see, mis praeguses koolis puudu on. Tehnikat kasutatakse palju meelelahutuseks ja näitlikustamiseks, aga keegi ei mõõda, kas sellest ka kasu on, sest enamik asju saab selgeks ikka vanamoodi, õpikute ja õpetaja jutu abil.

Meie direktor tuletab lapsevanematele koosolekutel ikka meelde, et lapse parim sõber on tark tahvel­arvuti. Ja nii see ongi − koos kaisukaru, ema-isa, pinginaabri ning lemmikõpetajaga.

Konguta kool

Liina Tamm, direktor:

Meie kooli esimene eesmärk oli meeskonnakoolitus. Väikesel maakoolil on küllalt raske osaleda õppeperioodil  meeskonnakoolitustel, sest kui 6−7 inimest korraga koolist ära on, ei jätku õpilaste ette õpetajaid. Tihtipeale pole väikestel koolidel võimalik meeskondi kaasavatele koolitustele minnagi, sest tavaliselt palutakse meeskonnakoolitusel osalema juhtkonda, aga meie koolis pole õppealajuhatajat ega huvijuhti. Selles mõttes oli Digipöörde konkursiga kaasnev koolitus suurepärane meeskonna ühiskoolituse võimalus ja kuna koolitused olid planeeritud õppetööst vabale ajavahemikule, tuli võimalusest kinni haarata.  Loomulikult tahame, et meie lapsed saaksid  tuleviku digimaailmas hakkama. Tahame, et elukestva õppe strateegia 2020 realiseeruks.

On oodata kõva tööd, aga kui kõik läheb plaanipäraselt, peaksime 2015. aasta kevadeks lahendama küsimuse, kas 175 = 9 + 8 + 7 + 8.

See tähendab, et tahaksime 175 kohustuslikku koolipäeva järgmise kooliaasta üheksa kuu jooksul lõimida omavahel õppekavas ettenähtud kaheksa läbivat teemat, seitse üldpädevust ja kaheksa ainevaldkonda. Teame, et lahti läheb suuremat sorti strateegiline õppekavaarendus ja ühisplaneerimine, mille käigus tuleb nüüdisajastada ka suurem osa kooli jaoks olulisi dokumente. Näeme ette, et õppeaasta lõpuks toimub 25% õppetööst nutiseadmete abil. Et planeeritu realiseeruks, on vaja muutust mõtlemises, nii pedagoogide, laste kui ka lastevanemate seas. Kindlasti avaneb ja leiab projekti käigus väljenduse meie kooli õpetajate loovus, nutikus ja ettevõtlikkus. Ja on äärmiselt oluline, et täiustuvad ja ühtlustuvad õpetajate IT-oskused. Usutavasti saavad Digipöördest kasu kõik asjaosalised!

Pärnu Vanalinna põhikool

Diana Veskimägi, haridustehnoloog:

Oleme seadnud kooli arendustegevuse prioriteediks nüüdisaegse infotehnoloogilise õpikeskkonna loomise ning investeerinud alates 2011/2012. õppeaastast Tiigrihüppe projektide toel üle 21 000 euro IKT-seadmepargi täiustamisele. Käivitasime programmeerimise algõpetuse huviringi, pakume 5. klassist reaalsuuna õpilastele lisaainena robootikat ja programmeerimise algõpetust. Veel neli aastat tagasi meie koolil peaaegu polnud arvutiparki, õpetajatel puudusid tehnilised vahendid õppeprotsessi rikastamiseks ning nappis oskusi tehnoloogiliste vahendite kasutamiseks.

Eesmärk on viia õppetöö nüüdis­aegsele tasemele. Soovime olla innovaatilised ning pakkuda õpilastele ja õpetajatele parimat arengukeskkonda.

Valga vene gümnaasium

Eva Tšepurko, haridustehnoloog:

Meil on kaks aastat tegutsenud nutilabori ring, kus lapsed loovad rakendusi õppetöös kasutamiseks. Järjest rohkem aineõpetajaid on märganud, et „nutimees” taskus pole vaenlane, vaid abiline. Toimunud on QR-koodide jahid ning nüüd teavad vanemad ja personal, et mööda kooli ringi jooksvad lapsed ei tähenda pahandust, vaid põnevat tundi. Õpetajad on tõestanud end kui julged IT-fännid, kes ei karda õppida ja katsetada uut.

Et 2015 jätkame põhikoolina, on õige aeg teha suuremad muudatused. Oleme 13 aastat olnud keelekümblusprogrammis ja meie õpilased on edukalt jätkanud oma haridusteed  eesti gümnaasiumis. Senimaani rikastasid keelekümblust KIK-i projektid, nüüd soovime teha seda nutitehnika abil. Alustame tahvelarvutite kasutamist keelekümblusklassides loodus-, muusika-  ja kehalise kasvatuse tundides. Kahjuks ei luba Valga elatustase kõikidel nutitehnikat osta. Teeme lahtisi tunde vanematele, et anda julgust lubada lastel nutitehnikat kooli kaasa võtta või mõelda selle ostmisele.

Projektis osaledes soovime pööret mitte ainult oma koolis, vaid keelekümbluse e-metoodikas, et muukeelsete perede lapsed saaksid Eestis hästi hakkama. Soovime, et paljud kooliõpetajad saaksid haridustehnoloogi toel oma tundides tahvelarvuteid proovida, parem, kui mitu korda, sest esimene kord ei pruugi õnnestuda. Ainult siis saab õpetaja otsustada, kas nutiseadmed töötavad temaga kaasa või peavad olema, nagu kooli kodukord ütleb, välja lülitatud.

Kuressaare gümnaasium

Maidu Varik, õppealajuhataja:

Meie eesmärk on mobiilseid ja nutiseadmeid õppimise eesmärgil senisest tõhusamalt kasutada eelkõige uurimistööde koostamisel − alates hüpoteeside ja uurimisküsimuste püstitamisest, uuringute läbiviimistest, nende tulemuste demonstreerimisest kuni tööde esitlemise ja kaitsmiseni, kasutades ühisloome ja koostöö võimalusi.  Senisest rohkem eeldame õpilaste omavahelist ning ka juhendajatega toimuvat koostööd, kasutades nutiseadmete võimalusi. Usume, et õpilased tulevad toime ka lihtsamate rakenduste loomisega (nii robootikavahendite juhtimiseks kui ka uuringute läbiviimiseks). Kasutame ära senised kogemused teaduse populariseerimisega seotud üritustelt, gümnaasiumiõpilased viivad läbi üritusesarja I ja II kooliastmele uute tehnoloogiate tutvustamiseks. Jätkame programmeerimise õpetamist nooremas astmes.

Projekti käigus saadavad oskused ja kogemused ühilduvad kooli õppekavaga ka laiemalt ja neid saab kasutada kõigis ainetundides (kiire tagasiside, rühmatööde tulemuste esitlemine, mõistekaardid, ideeskeemid, stendiettekanded, interaktiivsed esitlused jm) ja tunnivälistes tegemistes − andes uusi võimalusi paremaks õppimiseks ja õpetamiseks.

Kavandatu eesmärk on olnud valmistada noori ette edukaks toimetulekuks tänapäeva ühiskonnas ning pöörata tähelepanu õpioskuste arendamisele.

Narva Soldino gümnaasium

Irina Bahramova, õppealajuhataja:

Digipöörde sihtrühmaks on valitud 2. ja 6. keelekümblusklassid. Idee on luua e-töövihik, kus on lõimitud eri valdkondade ja õppeainete ülesanded. Ülesannete lahendamine nõuab nutiseadmete rakendamist info otsimiseks, pildistamiseks, testide tegemiseks, heli salvestamiseks. Õpilasi kaasatakse ülesannete loomisesse. Loome ainekavade lisad, kus on lahti kirjutatud rakenduste eesmärgid ja kuidas neid kasutada õppetöös.

Projekti toel paraneb õpetajate IKT-pädevus, luuakse atraktiivseid õppematerjale ja mitmekesine õpikeskkond. Tõuseb laste motivatsioon. Kõige paremal juhul võidab kool auhinna 10 000 euro väärtuses, mis annab võimaluse soetada tahvelarvutid ning laiendada projekt terve kooli peale.

Õpilased omandavad IKT-oskusi väljaspool informaatikatundi − vene õppekeelega kooli õppekava ei võimalda informaatikat valikainena, kuna igas klassis lisanduvad eesti keele tunnid.

Türi põhikool

Laine Aluoja, haridustehnoloog:

Ega oskagi ennustada, miks just meie kool välja valiti, võib-olla sellepärast, et asume Eesti südames ja oleme kaunis kevadpealinn.

Kuigi kool tegutseb alles kolmandat aastat, oleme jõudnud üsna palju saavutada.

Meil kasutatakse aktiivselt tehnoloogiat õppetöös ja suhtlemisel lastevanematega, õpetajad on läbinud koolitusi. Projektis „IT on kõikjal” saavutasime riigis esimese koha ja esindasime Eestit üleeuroopalisel konkursil. Projektis „Nutilabor” lõid õpilased õpirakendusi ja veebipõhiseid õppematerjale. Riiklikul videoklippide loomise konkursil „Põnev loodus minu ümber” saavutasime kolmanda koha. Meie kool on ka statistikahariduse uuendamise projekti pilootkool. 7. klasside õpilased õppisid statistikat arvutite abil.

„Digipöörde abil soovime toetada õppekavaülese teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” mitmekülgset ja lapsevanemaid kaasavat käsitlemist II kooliastmes, luues projektis materjalid ja juhendid, mis on kasutatavad digivahenditel ning kättesaadavad veebis. Õpetajad saavad täiendava koolituse veebipõhiste õppematerjalide loomiseks ja nende digiseadmetel kasutamiseks, samuti oskuse rakendada õppetöös pööratud klassiruumi metoodikat.

Põltsamaa ühisgümnaasium

Tiia Mikson, õppealajuhataja:

Meie kool kui TÜ innovatsioonisõber on Kesk-Eesti jätkusuutlik ja uuendusmeelne kool, kes suudab tulla toime eri oludes ja muutuvates tingimustes ning võtab kiiresti kasutusele uuendused mis tahes valdkonnas, toetamaks iga õppija arengut.

Gümnaa­siumis on kolmandat aastat 3D-model­leerimise kursus, koolitasime selleks kaks õpetajat. Oleme parim robootikakool ja jõudnud üleriigilise võistluse finaali. HITSA abil on igal aastal uuendatud kooli arvuteid.

Personaalse nutiseadmega tegid õpilased geograafiatundides filme. 9. klassi rühmatöödena valmisid lühifilmid ettevõtetest, osaleti edukalt euroteemaliste lühifilmide konkursil.

Meil on Samsungi digitaalne klass, klassides on interaktiivsed tahvlid. Koolil on arvutijuhitav CNC-freespink ja digitaalne tikkimismasin, korralik robootikavarustus.

Õpetajate tuppa on ostetud nutitelefonid ja tahvelarvutid, et õpetajad saaksid tutvuda nende kasutusvõimalustega õppetöös.

Äsja valmis kooli oma nutiseadmetele mõeldud rakendus, mida kõigil on võimalik alla laadida. Praegu on info staatiline, aga mõte on kuvada ka jooksvat infot ja teha rakendus elavamaks, et kõik saaksid kiiresti teada, mis koolis toimub. Arendusse kaasatakse õpilasi ja nende lennukaid ideid ning kuulatakse ka õpetajate mõtteid

Äsja lõppes piirkonna ettevõtetele suunatud raha kogumise sponsorprojekt eesmärgiga muretseda 3D-printer ja -skänner ning digilaud.

Õpetajate IKT- ja digiõppepädevuse arendamine on olnud kooli üks prioriteet, oleme kasutanud nii sisekoolitusi kui ka kooli hariduskonverentse.

Usume, et Digipöördes osalemise järel vallandub digiõppimine meie koolis, mis tarvis oleme juba kavandanud jätkutegevusigi, nagu maastikumängud nutiseadmetel.

Projekteerimisjärgus on koolile valguskaabliga internetiühenduse loomine. Senine püsiühendus on väga kehva kvaliteediga. Tahame, et õpetajad saaksid õppetundides muretult internetti kasutada ega peaks muretsema probleemide pärast.

Plaanis on katta WiFi-võrguga kooli 7.−12. klasside õppehoone, tulevikus ka algklassimaja, et õpilased saaksid tundides oma nutiseadmeid kasutada.