Esimeses, 2. mai „Keele­kastes” oli juttu trafaretsustest turunduskeeles. See on teema, millega võiks vaata et lõputult jätkata.

Mõni nädal tagasi teatas internetipood DLB õhinal nimevahetusest, nüüd on poe nimi Kaup24. Arvestades, et meil juba on huumoriuudiste portaal Elu24, kiirlaenu pakkuvad Credit24 ja Laenud24, torutöid tegevad Toru24 ja Torudeabi24, elektritöödele keskendunud Elekter24, e-toidupood Toit Koju 24, autoportaal Auto24 ja ilusalong Ilu24, Post24 pakiautomaadid ja hulk teisigi sarnase nimega ettevõtteid, tuleb möönda, et Kaup24 väärib lausa auhinda – ebaoriginaalsuse eest.

Millest küll säärane number 24 maania? Ilmselt soovitakse selle numbriga eelkõige viidata silmapaistvale operatiivsusele, kättesaadavusele nii öösel kui ka päeval. Mõningatel juhtudel on see isegi õigustatud, näiteks Toru24 torulukksepp on tõepoolest ööpäev läbi valmis tulema ja ummistust kõrvaldama või külmunud toru sulatama. Mõningatel juhtudel on aga, kahju küll, tegemist tarbija lihtlabase eksitamisega.

Võtame kas või sellesama Kaup24, endise nimega DLB. Kaupa valida ja tellida saab sealt tõesti iga kell, on ju tegu internetipoega ja internetti teadupärast ei panda tööpäeva lõppedes kinni. Kuid kaup toimetatakse kohale ikkagi ainult tööpäeviti, mitte aga öösel või nädalavahetustel. Sarnane lugu on Credit24-ga. Laenu taotleda on võimalik kas või kell kolm öösel, kuid „laenutaotlusi vaatame läbi E–P 8.00–22.00”, seega ei mingit raha öisele laenajale enne kella kaheksat hommikul.

Muidugi ei ole 24 ainus moenumber, millega ennast turundada püütakse. Armastatud on ka kombinatsioon 123: 123Autoklaas, 123 Ehitus, 123 Haldus, 123 Invest, 123 Puhastus, 123 Raamatupidamine ja nii edasi. Küllap tahetakse sellega osutada oma paremusele (1, 2 ja 3 on ju kolm esimest numbrimärki, kui välja arvata 0, millel aga on pigem negatiivsed konnotatsioonid) ja võimele nobedalt tegutseda („üks-kaks-kolm” tähendusega ‘kiiresti, ruttu, silmapilkselt’).

Teinekord aga ei saagi osalt numbrilisi ettevõtte- või ka tootenimesid vaadates kohe aru, mida täpselt püütakse numbriga saavutada või mis teavet see sisaldama peaks: 372 Design, 47 Management, 2D6, 305 Records, 5×5 Capital, Chocolady S60, 7Finance, 28 Betoon, 9Group, Hyundai XG350, Ford Taunus 12M, Samsung S7580, Olympus E-P3 ja nii edasi.

Ent turunduse seisukohast ei olegi selliste nimede puhul oluline, mida number täpselt tähendab või kas sellest ka aru saadakse. Peamine on numbri kui sellise olemasolu, kuulumine nimesse, sest numbritel usutakse olevat tarbijale teatavat sorti maagiline toime. Kombinatsioonis tähtede ja sõnadega jätavad numbrid talle ettevõttest või tootest mulje kui millestki moodsast ja lahedast, isegi kõrgtehnoloogilisest ja teaduslikust ning seega ka usaldusväärsest ja täpsest. Võrrelgem: kumb kohvimasin tundub tehniliselt võimekam, kas Pauligi Cupsolo või Jura Impressa F7? Aga kumb auto, kas Honda Jazz või Toyota RAV4 XA30?

Muide, samadel põhjustel armastatakse numbreid reklaamlausetes. Näiteks lauses „St Ives Swiss Formula koensüüm Q10 kortsuvastases kreemis on naha loomulik kortse ennetav koensüüm Q10 ühendatud niisutavate taimede raviomaduste ning SPF15 päikesekaitsefaktoriga” pole numbritel keskmisele lugejale mitte selgitav, vaid muljet loov funktsioon. Kui lause tundub hästi teaduslik ja täpne, siis on numbrid oma töö teinud. Palju originaalsem oleks muidugi hoopis see, kui mõnes reklaamis kasutataks numbreid ka humoorikas võtmes ja (pseudo)teaduslikkuse üle irvitamiseks – nagu ühes rootslaste viinareklaamis, kus sedastati: „Number 1 vodka aastal 2033. 18 miljardit saientoloogi ei saa eksida.”

Mõtlesin, et soovitan loo lõpetuseks meie keelevalitsuse keelenõuandlale nime Keel24 – muidugi naljaga. Aga siis trükkisin selle nime huvi pärast internetti ja leidsin, et seegi on juba olemas ja kuulub ühele osaühingule – ilma naljata.