„Krõllid õpivad loodust vaatlema” – niisugust nime kannab järjekordne projekt, mis viis Krõlli lasteaia lapsed ja nende vanemad kevad-suvisel ajal Keskkonninvesteeringute keskuse (KIK) abiga loodusesse ning õpetas nägema ja tundma loodust kõigi meeltega.

Krõlli maja pere on alati tähtsaks pidanud õuesõpet: ei ole mõtet kasutada pildimaterjale ega netiavarust, kui asja saab uurida ehedalt, meie lähiümbruses, otse looduses.

Krõlli lasteaia asukoht on väga sobilik nii lastele loodusalaste teadmiste andmiseks kui ka õuesõppe tegevusteks. Meie vahetus läheduses asuvad Valuoja org ja Paala järv, mille juurde oleme tänu KIK-i toetusele rajanud loodusrajad. Rajad on küll tähistamata ja teada ainult meie lasteaiale, kuid huvitatutel on alati võimalik nende kohta teavet saada.

Alates 1995. aastast tegutseb lasteaias Krõlli roheliste meeskond, mis sai loodud projekti „Loodusretked läbi aasta” tarbeks. Nüüdseks on meeskond olnud eestvedajaks paljude projektide juures ning aidanud kaasa loodust hoidva ja säästva eluviisi kujundamisel. Meeskonna moto räägib iseenda eest:

Krõll on mõnus roheline,

sama ka ta mõtteviis

Hoiad, kaitsed loodust ise –

loodus tasub sulle siis!

Mai, juuni ja juuli on kuud, kus loodus meie ümber on eriliselt rikas – igal pool kihab elu täis imepäraseid muutusi. Meie arvates on õige aeg teha sel ajal lastega loodusvaatlusi ja väljasõite loodusesse.

Lisaks looduse uurimisele ja vaatlemisele, loodushoiu tähtsustamisele ja ühistele väljasõitudele koos vanematega tahtsime śelle projektiga meenutada ja tänada meie lasteaia ja rühmade nimitegelasi – Krõlli, Naksitralle, Pokusid ja Sipsikut – kujutanud kunstnikku, loodussõpra ja kirjanikku Edgar Valterit, kellel täitunuks selle aasta septembris 85. eluaasta. Septembris tahamegi minna Pokumaa loodusradadele ja teha sügava kummarduse sellele suurepärasele inimesele.

Loodust peab oskama vaadata – seda õpetab meile Edgar Valter oma raamatus „Kuidas õppida vaatama.” Loodusriigis ringi käies peab olema tähelepanelik, hooliv ja viisakas. Kõike seda tahame ka meie õpetada lastele ja nende vanematele.

Mais andsime lastevanematele võimaluse uurida koos lastega loodust ja lahendada ristsõna Krõlli lasteaia taimede ning puude õppe- ja mängurajal, mis ümbritseb meie lasteaia maja, ning on samuti rajatud KIK-i abiga. Koostasime voldiku, kus andsime lastevanematele ülevaate loodusraja vaatluspunktidest koos lihtsa rajakaardiga ning panime kokku ristsõna. Koostöös vanem ja laps, kus vanem oli rohkem kirjutaja ja laps küsimustele vastaja rollis, tuli erinevates punktides vastata küsimustele ja õigete vastuste korral leida lahendussõna.

Veel pakkusime võimalust proovida maalimist loodusvärvidega. Ühiselt sündiski pilt, kus päike ja lilled joonistati võilille õielehtedega, puu tüvi sai pruuniks mullaga, lehed ja lillevarred roheliseks pärislehtede abiga ning taevasina andsid sireli ja kibuvitsaõied.

Teine loodusretk juunis viis lapsed Valuoja oru loodusrajale ja sel korral tuli oru vaatluspunktidest leida üles „pokud”. Seda üritas teha Suveemand, kes oli asunud elama „pokude” lähedusse, oodates lapsi endale külla ning teatades ette, mida ta soovib endale kingiks ja mida lapsed saavad leida oru vaatluspunktidest, nagu Puude jututuba, Kasehaldja kodu, Pajude kuningriik, Tõrupoiste kodu, Orumoori kodu ja Mutionu aas.

Sipsikute rühm pidi leidma kolm eri värvi taime, Poku rühm ravimtaimi, pesamunad Lepatriinud otsisid loodusest midagi pehmet, Muumi rühma ülesandeks oli leida lõhnavaid taimi ja Naksitrallid pidid olema tähelepanelikud ja leidma orust midagi, mis on loodusele kahjulik.

Suveemand oli kinkide üle õnnelik, koos vaadeldi neid ja vesteldi nendest. Kurb oli ta leiu üle, millega oli reostatud loodust ja ta kutsus kõiki üles ümbritsevasse hoolivamalt suhtuma.

Seejärel tutvuti Suveemanda sõprade „pokudega”, keda on Valuoja oru lõunapoolsel nõlval väga palju ja mis kannavad nime „mätastarn”.

Järgnesid kompimismängud, milles tuli ära tunda koti sees olevad loodusobjektid ja eristada üks, mis ei sobi loodusesse. Tunti ära kivid, oksad, käbid, pähklid, ja eristati korgid, mis ei sobinud sellesse ritta.

Viimaks tuli üles leida väikesed „pokud”, kes olid peitnud ennast okste varju ja puude alla rohu sisse. Leidjad said „pokud” endale kingituseks, teistele anti kaasa materjal, et igaüks saaks õpetaja abiga ka endale retke mälestuseks looduslikust materjalist pisikese „poku” meisterdada.

Lasteaia noorimad lapsed, vanuses 2,5–4 eluaastat, said tänu projektile külastada Tipu looduskooli, et kaisukarudega piknikut pidada. Tipu looduskool annab suurepärased võimalused looduse uurimiseks erinevas keskkonnas: vees, aasal, metsas. Seekordne õppeprogramm kandis nime „Kaisukaru piknik”, mis oli üles ehitatud mänguliselt: toredate juhendajate Dagmar Hoderi ja Aire Holtsmeieri abiga läbiti loodusrada, mängiti ja lustiti ning peeti piknikut.

Sügisel on ootamas ees töölehtede kogumiku koostamine lasteaia loodusraja vaatluspunktide kohta ja nagu eespool sai mainitud, ka väljasõit koos vanematega Pokumaale. Tahame ka edaspidi jätkata tihedat koostööd vanematega, et koos arendada laste loodushuvi. Kui õla paneb alla KIK, siis õnnestub see alati paremini, sest lasteaedade võimalused väljasõitude finantseerimiseks on kasinad.

Koos tegutsedes seisame selle eest, et loodushuvi ja loodushoid oleks kõikide meie elu loomulik osa.