Priit Põhjala 20. juuni „Keelekaste” on mõttekas. Ent eesti keele korra hoidmise prospektiivis ei ole tema ja Maris Jõksi esile toodud äraspidisõnad (kinnitamine, käivitamine jt) esmatähtsad. Need on vaid väike liialdus – nagu kangelane kohas, kus käib ka tegelane. Nende sõnade liigkasutamine võib iseparanemise teel tagasi tõmbuda (näiteks kui eurobürokraatia launching’u mõne uuema moesõna vastu välja vahetab ja too mõju meile jõuab).
Valusalt tähtsad nurisõnad on praegu „kontroll” ja „kontrollimine”, mispuhul eales ei tea, kas kasutaja mõistab seda veel vene või juba inglise moodi. (Heida vaid pilk „Advanced Oxfordi” või „Longmani” ja näed, et seitsmel juhul kaheksast tähendab „control” juhtimist (suunamist) ja mitte kordagi pole see tunnikontroll või tagantjärele vigade väljaotsimine!) MM-i reporteri kontrolliv keskpoolik on (keskvälja) mängujuht, mitte kontrolör ega poolkontrolör. „Kaotas kontrolli auto üle” pole muu kui et „ei osanud (suutnud) juhtida”.
Häbiväärt keeleline allaandmine on Nõukogude militaaroskussõna „bronirovanije” võidukäik. Otseses tähenduses on broneerimine terassoomusega katmine laeva- ja tankiehituses ning ülekantud tähenduses on see eesõigus kükitada kilbi varjus või tagalas (õigus mitte sõdida!), samal ajal kui broneeringuta mehed peavad kuule ja pomme trotsides rünnakule tõusma.
Eesti rahvas on võtnud vene sõjandustermini oma üldkeelesõnaks reserveerimise, registreerimise, ettevarundamise, julgestatult säilitamise ja tont teab mis tähenduses veel. See paneb pineva hirmuga ootama, et kaugel pole aeg, mil see õiguskeelendina mõnda seadusse kirjutatakse. Igatahes on Rootsi eestlasigi, kes on selle „boka” vastena suupärastanud, nii et eestlased saavad mulle ütelda, et „mis sel rootsikeelsel sõnal „broneringarna” meie keeles ikka viga …”.
Eesti keeles on sõnu puudu. Henn Saari kuluks samuti ära. Tema näitaks kruiisile koha kätte.
Lisa kommentaar