Ma arvan, et ainukesed koolid, kus seda toimunud ei ole, on siis vist need algkoolid. Juba edasi põhikoolid ja gümnaasiumid – seal on raudselt nagu sellist asja. Nii võttis üks koolinoor kokku alkoholiga kokkupuute koolis. „Isegi tundide ajal jood …” Teised õpilased kirjeldasid: „Meil on vahetundidel ka …” ning „Meil on ekskursioonil pigem”.

Sellised vastused laekusid, kui viisime sel kevadel läbi paar fookusgruppi, kus uurisime 12−17-aastaste noorte hoiakuid alkoholi suhtes ning seda, millistes olukordades nad alkoholiga kokku puutuvad. Kõik osalenud tõid välja, et alkoholi tarvitamine koolis ja kooliüritustel on levinud. Lisati, et õpetajatel on keeruline alkoholiga seotud olukordadele reageerida ja neid märgata. „Neid jooke on nii lihtne peita, et põhimõtteliselt kes see sul keelab võtta lonksu nii-öelda siis sellest Kellukesest tunni ajal …”

Õpetajatel on keeruline ka uimastiprobleemiga koolis tegelda: „Lihtsalt nad ei teegi sellest välja, sest et … mida nad teha nagu saavad …” Samas tõid fookusgruppides osalenud noored ise välja, et nende arvates ei sobi uimastid kooli: „Minu arust see on täiesti absurd … Et noh kool ja alkohol, see ei käi hästi kokku.” Alkoholi tarvitamist klassiõhtutel pidas sobimatuks enamik fookusgruppides osalenutest.

Ka õpetajate hinnangul on uimastid koolis suur probleem. Politsei- ja piirivalveameti värske riskikäitumise teadlikkuse uuringu andmetel peavad tubakatoodete tarvitamist koolis väga või pigem suureks probleemiks pooled õpetajatest. Alkoholi joomist näeb suure probleemina pea kolmandik õpetajatest ning umbes sama paljud on seejuures ise märganud või kahtlustanud koolis alkoholi omamist, tarvitamist või selle mõju all viibimist. Narkootikume peab enda koolis väga või pigem suureks mureks 6% ning antud aine omamist või tarvitamist on näinud või kahtlustanud 9% klassijuhatajatest.

Kuidas ja kas oskavad õpetajad uimastitega seotud olukordadega toime tulla ning neid ennetada? Kahjuks ei tea klassijuhatajad enda õigustest kuigi palju. Üle poole õpetajatest ehk 56% ei ole kursis, et neil on õigus keelatud aine omamise kahtlusel lasta õpilasel avada oma kott või kapp, ning ligi 40% ei tea, et neil on õigus aine avastamise korral see õpilaselt ära (ehk hoiule) võtta. Enamik (üle 60%) õpetajaid peab ka ise enda teadmisi, oskusi ja võimalusi narkootikumidega seotud juhtumitega tegelemiseks pigem halvaks või väga halvaks.

Kuidas saab kool ära hoida noorte uimastite tarvitamist ning senisest tõhusamalt panustada uimastiennetusse? Kuidas õpetajana oma teadmisi laiendada ning eri olukorras õigeid otsuseid teha? Kuidas valmistada lapsi ette enda põhimõtteid, tervist ja heaolu kaitsvaid otsuseid langetama, kaaslaste survega toime tulema, riske hindama?

Nende teemadega tegelemiseks oleme algavaks õppeaastaks koos sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonna ekspertide, koolide esindajate, politsei jt välja töötanud juhendmaterjali (www.terviseinfo.ee/uimastiennetus-koolidele).

See abistav materjal annab ülevaate nii ennetuse üldpõhimõtetest kui ka korraldamisest ja elluviimisest ning uimastitega seotud juhtumite lahendamisest. Materjali juures on mitmed praktilised lisad, mida kool saab kasutada oma olukorra hindamiseks ja tegevuse planeerimiseks − näiteks hetkeolukorra hindamisjuhend, näitlik tegevuskava, koostööpartnerite kaardistamise nimekiri jne.

Uimastiennetus koolis hõlmab mitmekülgset järjepidevat tööd nii õpilaste kui ka kooli personali, vanemate ja kogukonnaga. Koolide uimastiennetustöö toetamist jätkame uuel õppeaastal ka muu tegevuse kaudu. Nimetagem näiteks juba nii tuntust kui ka üha enam osalejaid koguvat suitsetamisvastast ennetusprogrammi „Suitsuprii klass” või lastevanematele suunatud alkoholiennetusprogrammi „Efekt”.

„Efekti” viiakse algaval õppeaastal läbi 34 kooli 7. klasside õpilaste vanemate seas. Programmi põhieesmärk on lükata esmakordselt alkoholi tarvitamise vanust edasi ja vähendada noorte alkoholitarvitamist. Programm annab lastevanematele nii teadmisi alkoholi toimest ja kahjulikkusest kui ka tugevdab oskusi lapsega suhtlemisel ja reeglite seadmisel.

Uimastiennetuse läbiviimist riikliku õppekava raames toetab õppefilm „Mõtteaine”. Film aitab eluliste näidete varal õpetajatel käsitleda illegaalsete uimastite proovimise ja tarvitamisega seotud olukordi. Täpsem info kõigi nende kohta on meie terviseinfo veebis.

Eestis on koostöös sihtasutusega Kiusamise Vastu hakatud katsetama ka käitumisoskuste mängu (PAX Good Behavior Game). Käitumisoskuste mängu hakkavad 2014/2015. õppeaastal rakendama 20 kooli 1. klasside õpetajad. Maailmas üks tunnustatumaid universaalseid ennetusmeetmeid on mõeldud väga mitme riski ennetamiseks haridusasutuses: koolist väljalangemine, õpimotivatsiooni langus, käitumisprobleemid, uimastiprobleemid.

Kooli roll on hindamatu. Kool saab luua lastele toetava ja turvalise keskkonna, kus on paigas, mis on keelatud ja mis lubatud. Kool saab valmistada noori ette sotsiaalsete oskuste arendamise ning noorte väärtushinnangute kujundamise kaudu. Kool saab kaasata ennetustöösse lastevanemad ning kohalikud asutused ja spetsialistid.

Uimastiennetus eeldab aega, koostööd ja järjepidevust nagu koolikeskkonna arendamine üldse, aga sellesse tasub panustada, kuna kasusaajaid on oluliselt enam kui ainult õpilased. Olgu need „tööriistad”, millest enne juttu, koolidele sellel teel tõhusaks toeks.