25. ja 28. augustil oli TTÜ Mektory hoones koolitus „Digipöörde juhtimine kooli tasandil”.

Sissejuhatuseks tutvuti Mektorys asuva Samsungi akadeemia klassiruumiga ja õpiti siis analüüsima koolide digitaristu arendusvajadust, koostati digiturvalisusega seotud eeskirju ja reegleid, selgitati, missuguseid virtuaalseid õpi- ja koostöökeskkondi koolid vajavad.

Meid kõiki puudutavat digiturvalisust arutati TLÜ digiturbe labori projektijuhi Birgy Lorenzi vedamisel. Järgnevalt mõned mõtted, mis igaüks võiks kõrva taha panna.

Sobimatu foto internetis. Seda juhtub alati, teinekord ka kiusamise eesmärgil. Avalikkus süüdistab siis muidugi kooli, et õpilasi pole kasvatatud. Mida teha? Leiti, et õpilastele tuleb väsimatult selgitada, mida sobib internetti panna ja mida mitte. Enamasti selgub, et eksinud laps ei tahtnudki midagi halba. Kui ta aga selgitusi kuulda ei võta, mida samuti ette tuleb, tuleb koolist saata lapsevanematele ametlik kiri. Praktika näitab, et üldjuhul ei taha õpilane ega tema vanemad teist või kolmandat ametlikku kirja saada ja probleem laheneb.

Õpetaja õpilase Facebookis. Paljud õpilased kutsuvad oma Facebooki sõpradeks ka õpetajaid. Õpetajad nõustuvad, kuid tihti on juhtunud, et õpilase sõbrad hakkavad FB-s spontaanselt arutama, kui igav ühe või teise õpetaja tund on vms. Mida peaks õpetaja tegema? Leiti, et õpetaja peaks õpilastele märku andma, et temagi loeb seda lehekülge, ja õpilased katkestavad arutelu. Kas õpetaja peaks õpilasi oma Facebooki sõbraks kutsuma? Birgy Lorenz soovitas seda mitte teha.

Kolleegi kritiseerimine. On tulnud ette, et õpetaja hakkab oma ebapädevat kolleegi internetis kritiseerima ja tema kolleegid lähevad sellega kaasa – õpetaja on ju samuti inimene. Birgy Lorenz märkis, et see on kooli musta pesu avalik pesemine ja Ameerikas toob see kaasa töökoha kaotamise.

Paroolide üleskirjutamine. Lapsed unustavad alatihti oma paroolid ära ja nii on mõnigi õpetaja nende paroole üles kirjutanud. Seda ei tohiks teha, sest lapselt tema paroolide küsimist võidakse lugeda kriminaalkuriteoks. Õpetaja ei peaks omaendagi paroole üles märkima, eriti mitte sellistesse tüüpilistesse kohtadesse nagu päeviku sisekaas, lauasahtli sisekülg, vaasi- või lambipõhi. Kui seda teha, siis ei maksa imestada, et e-koolis on hinded punkti või paari võrra paremaks muutunud. Õpilased on leidlikud.

Mobiiltelefoni kasutamine. Lapsed ei tohi kedagi salaja telefoniga filmida – ka õpetajat mitte. Seda tuleb õpilastele selgitada. Teiseks, kui üks õpetaja lubab telefoni kasutada, ei tohi teised seda keelata. On tulnud ette juhtumeid, kus üks õpetaja on andnud lastele ülesande teha kellegagi intervjuu, teine õpetaja aga on lasknud selle ära kustutada. Üldiselt laps tohib telefoni kasutada, see on üks põhiõigusi, toonitas Birgy Lorenz, lisades, et parim lahendus on see, kui õpilased teevad mobiiltelefoni kasutamise reeglid oma klassile ise. Tavaliselt on õpilased õpetajatest isegi rangemad, märkis ta.

Digipöörde all mõistetakse personaalsete nutiseadmete igapäevast rakendamist õppimisel. Tänavu osalevad digipöörde programmis Konguta kool, Kuressaare gümnaasium, Pelgulinna gümnaasium, Narva Soldino gümnaasium, Põltsamaa ühisgümnaasium, Türi põhikool, Valga vene gümnaasium ja Pärnu Vanalinna põhikool.