Eelmise nädala alguses avas uksed Kiiu Kiigepõnni lasteaed Kuusalu vallas. Ehkki mõnes ruumis ehitus- ja viimistlustööd veel käivad, said lapsed ja õpetajad 8. septembril tööd alustada. Avamispidu peetakse oktoobris.

Tänu Kiiu Kiigepõnni lasteaia valmimisele ei ole Kuusalu vallas enam lasteaiajärjekorda. Vallas on nüüd neli lasteaeda ja 400 lasteaiakohta, kõik soovijad on koha saanud. 112 lapsele ehitatud Kiigepõnni neljas aia- ja kahes sõimerühmas käib 103 last, nii et on veel mõned vabad kohad.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi on uue lasteaiaga silmanähtavalt rahul. „See on täiesti ainulaadne hoone, originaalprojekti järgi ehitatud, teist sellist ei ole. Mõte hakkas liikuma 2007. aastal, 2011. aasta augustiks jõudsime arhitektuurikonkursi väljakuulutamiseni. Konkursil osales kuus eskiisprojekti, mille seast valis konkursikomisjon välja arhitektuuribüroo Projekt O2 arhitektide Egon Metusala, Helen Rebase ja Ott Ojamaa projekti „Kiik”. 2012. aastal korraldasime konkursi ehitaja leidmiseks. Tuli 12 pakkumist ja konkursi võitis OÜ Filkester, kelle pakkumine oli kõige kallimaga võrreldes miljon eurot soodsam. Ehituse kogumaksumus oli pisut üle 2,2 miljoni euro, millest riiklik KOIT-kava rahastas 1,9 miljonit eurot, ülejäänu lisas Kuusalu vald.”

Põnev maja, kus on palju avarust

Kaarekujulisele hoonele, mis põhiplaanilt meenutab kiike, lisab lennukust peaukse kohal kuue meetri pikkuselt väljaulatuv varikatus. Projekti üks suur eelis oligi vallavanema sõnul atraktiivsus. „Kuna otse lasteaia vastas asuvad korrusmajad, tahtsime, et uus hoone ilmestaks kogu alevikku. Ja selle me ka saavutasime. Arhitektid mõtlesid ka maastikukujundusele – Kiiu on pinnavormilt sile, mistõttu tekitati mõned künkad lastele ronimiseks ja kelgumägedeks.” Huvitavalt on lahendatud õuevalgustus: ümber maja lookleb valgustuspostide rida, osa valgusteid on paigutatud maapinnale: majaesisele puitsillutisele ja muru sisse. Eriti õhtuti on vaatepilt väga ilus.

Koos lasteaiahoonega valmis ka mänguväljak, kus igal rühmal on oma mänguala liivakasti, ronimisredelite, kiikede ja muude atraktsioonidega. Rühmadel on õuest eraldi sissepääs garderoobi ja rühmaruumi. Rühmaruumid on kujundatud igaüks ise toonis: kollane, sinine, roheline, punane, oranž, lilla, mis jätab väga rõõmsa mulje. Maja keskele jääv aatrium on mõeldud lastele ühiseks mängualaks, näituste ja muu ühistegevuse korraldamiseks, seal asuvad ka söögisaal ja muinasjututuba. Eriti põnev ruum on tõusva astmestikuga saal, kus pinkideks on laiad lamedad astmed. Kuna kogukonnal seni koosolekute pidamise ja kooskäimise koht puudus, täidab lasteaia avar saal edaspidi ka seda otstarvet.

Alusharidus on väga tähtis haridus

„Kuigi viimasel ajal on palju tähelepanu saanud Kuusalu valla kõige uuem lasteaed, on kõik meie valla lasteaiad väga head,” kiidab vallavanem Urmas Kirtsi, kes on veendunud, et lapse seisukohalt on kõige parem, kui ta saab alushariduse lasteaias, mitte lastehoius. „Lasteaed on suunatud lapse eakohasele arendamisele ja õpetamisele, mis on äärmiselt oluline.” Et vallajuhid haridust väärtustavad, näitab seegi, et juba üle kümne aasta on Kuusalu vallas olnud lasteaiaõpetaja palk kooliõpetaja omaga võrdne. „Mõne naabervalla juht on seda minult lausa üle küsinud, olen kinnitanud, et oleme tõepoolest sellise otsuse teinud. Lasteaiaõpetaja palk on praegu 800 eurot, ja kui riik palka tõstab, tõstame meie ka. Usun, et see oleks jõukohane enamikule omavalitsustele, küsimus on suuresti prioriteetides ja tahtmises. Tänu sellele ei olnud meil ka uude lasteaeda töötajate leidmisega mingit muret.”

Sama kinnitab Kiiu Kiigepõnni direktor Juta Koppel, kes valiti kevadel uue lasteaia juhiks üheksa kandidaadi seast. Vallajuhtide sõnul rääkis tema kasuks eelkõige suur pedagoogiline kogemus.

„Töötasin kakskümmend aastat Orissaare gümnaasiumis klassiõpetajana, aga kui lapsi muudkui vähemaks jäi ja koormus peaaegu olematuks muutus, tuli midagi ette võtta,” jutustab Muhust pärit Juta Koppel. „Tulingi mandrile ja läksin tööle Viimsisse Püünsi lasteaeda, mis on samuti mereäärne koht. Pärast juhtimiskursuse lõpetamist EBS-is konkureerisin Tallinna Liivamäe lasteaeda õppealajuhatajaks ja juba poole aasta pärast võtsin seal vastu direktorikoha. Täpselt samal päeval, 17. märtsil, kui mul Liivalaia lasteaias kümme aastat täis sai, osalesin Kiiu lasteaia direktori konkursil. Olin juba mitu aastat Kuusalu elanik ja sõitsin siit igal hommikul Tallinna tööle. Lootsin leida töökoha kodule lähemal.”

Meeskonna loomine läks ladusalt

Uue direktori üks esimesi ülesandeid oli panna kokku meeskond. „Mais kuulutasin välja konkursi ja meeskonna sain kokku jaanipäevaks,” räägib Juta Koppel, keda rõõmustas, et konkurss oli tõsine. „Kuuele õpetajakohale oli 18 kandidaati, mis andis võimaluse valida, nii et saime endale väga head töötajad.”

Esmase valiku tegi direktor dokumentide järgi. „Nõutav oli kõrgharidus, peale selle vaatasin, mida keegi lisaks on õppinud ja millistel koolitustel käinud. Uus koolieelse lasteasutuse seadus muutis nõudmised õpetajale leebemaks – peaasi et oleks kõrgharidus ja vajalik kompetentsus. Aga kuidas ma inimesele näkku vaadates aru saan, kas ta on piisavalt kompetentne? Tuli teha taustauuringuid, igaühega nelja silma all vestelda. Need, kes välja valiti, kutsusime kõik lisaks ka komisjoni ette.”

Kiigepõnni lasteaed on Kuusalu vallas esimene lasteaed, kus võetakse kasutusele ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteem. Juta Koppeli sõnul soovisid seda süsteemi rakendada vallajuhid lähtuvalt koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduses väljatoodud põhimõttest, et kogu päeva töötaks lastega korraga kaks täiskasvanut. „Kuna selle süsteemi puhul on kogu vastutus õppetöö eest ühel õpetajal, eelistasin õpetajate valikul alushariduse pedagoogi erialaga inimesi. Ka see tuli hoolega läbi mõelda, millises vanuses lastega keegi paremini töötama sobib. Samuti küsisin õpetajate endi soove ning püüdsin arvestada sedagi, et personal koosneks eri vanuses inimestest. Kõigepealt tuli moodustada kolmest inimesest koosnevad meeskonnad, kes koos tööle hakkavad. Meil toimus mitu sellealast koolitust ja lisaks korraldasime pikniku, et inimesed üksteist tundma õpiksid. Lasin neil endil valiku teha ja otsustada, kes kellega koos töötada soovib.”

Praegu õpivad kõik

Nullist alustada on põnev, aga see nõuab ka palju energiat, tunnistab Juta Koppel. „Üks asi on võtta üle traditsioonidega lasteaed, hoopis teine algusest peale kõik ise luua. Et lasteaed muutuks koduseks ja siin tekiks oma hõng, see on pikk protsess.” Direktori tööpäevad venivad sageli pikaks, sest tegelda tuleb ühekorraga kõigega, alustades õppevahendite ja mänguasjade valimisest ning lõpetades õppetöö sisuliste küsimustega. Eelmisel nädalal pandigi ühiselt paika aasta teema – „Muinasjutu mängumaal sõpru leides suureks saan …”.

Õppepäevi ja koolitusi toimub Kiigepõnni lasteaias praegu lausa iga päev, jutustab direktor. „Õpetajate töö lihtsustamiseks võtame kasutusele e-päeviku, mille kaudu hakkame lapsevanematega suhtlema: sinna pannakse rühma nädalaplaan, menüü, lapse puudumised, teated, sinna kirjutab õpetaja lapse igast päevast kokkuvõtte. Järgmine samm on hakata assistente koolitama. Kuna ühe õpetaja süsteem on Eestis veel uus, tuleb palju eeltööd ise ära teha. Nii et praegu õpime kõik – lapsed, õpetajad ja mina ise.”

—

Lasteaiakohti on puudu kõige kiiremini kasvavates omavalitsustes

Saue vallavanem Andres Laisk kinnitab, et nende vallas on probleemile lahendus leitud, viimastel aastatel on ka sündimus vähenenud. „Kõik lapsed alates 3. eluaastast on lasteaiakoha saanud, sõimeealiste puhul oleme teadlikult orienteerunud erasektorile – teeme koostööd ligi 40 eralasteaia ja -hoiuga. Sügisest tõstsime eralasteaia toetuse 280 euroni tingimusega, et lapsevanema osalustasu ei ületa seadusega kehtestatud 20% alampalgast. Alates 1. septembrist hakkas kehtima valla määrus, et kolme ja enama lapsega pered on lasteaiakoha tasust vabastatud.”

Jõelähtme valla kolmes lasteaias järjekorda praktiliselt pole, räägib valla haridusspetsialist Sirli Steinfeld. „Neeme lasteaias on mõned lapsed ja Lool paar sõimeealist last järjekorras, aga üldiselt on olukord hea. Kuna kevadel lõpetas mitu rühma, saime palju lapsi vastu võtta.”

Maardu linnas on samuti vähe lapsi lasteaiakohta ootamas. Linnavalitsuse peaspetsialisti Veigo Juuse sõnul plaanib linn avada siiski uue lasteaia Muugal. Praegu on vanematel lihtsam laps Tallinna lasteaeda viia, kui Muugalt ringiga Maardusse sõita.

Harku vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aivar Soe kinnitusel on Harku vallas 3–7-aastastele lastele kohad tagatud. Sõimerühmi valla lasteaedades pole, kuid on neli eralastehoidu ja üks 34 kohaga munitsipaallaste­hoid. Lapsehoius käiva lapse vanematele maksab vald toetust 200 eurot, samuti hüvitab oma osa, kui laps käib teise omavalitsuse lasteaias.

Saku vallas on lasteaedadesse loodud ka sõimerühmi, praegu on kohata 111 pooleteise- kuni kuueaastast last. Valla hariduse peaspetsialisti Heli Veersalu sõnul maksab vald eralastehoiu ja -lasteaia toetust summas 217 eurot 10 senti otse lapsevanemale, et jätta peredele valikuvõimalus. Lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks on uuel aastal kavas avada uusi rühmi.

Viimsi vallas on lasteaia järjekorras 656 last, neist 118 on pakutud kohast loobunud ja osa lapsi pole valla elanikeregistris, seega reaalselt on lasteaiakoha ootajaid 421. Valla haridustöö spetsialist Riin Suut ütleb, et eralasteaia ja -hoiu toetust suurusega 223 eurot 69 senti lapse kohta maksab Viimsi vald 28 lasteaiale.

Rae vallas, kus elanikkond jõudsasti kasvab, avatakse lähiajal kaks uut lasteaeda: Aruheina lasteaed Peetris 3. novembril ja Võsukese lasteaed Jüris järgmise aasta alguses. Abivallavanem Jens Vendel ütleb, et hoolimata 420 koha lisandumisest lasteaiajärjekord ei kao. Leevendusmeetmetena maksab vald eralasteaia toetust, 150 euro suurust koduse lapse toetust ja plaanib luua ka ühe munitsipaallastehoiu. 2015. aastaks on vaja Peetri külla ehitada ka 600 kohaga kool, juba järgmisel aastal on 200 koolikohta puudu.