6. septembril jõudis meediasse Reformierakonna ettepanek rajada Eestisse riigikaitsegümnaasium. Pressiteates märgiti, et sellest saab eliitkool, kus hakatakse õpetama praktilisi sõjalisi aineid, arendama õpilaste koostööoskusi ja liidriomadusi. Juba järgmisel päeval pakuti uue kooli asupaigaks Tartut, aga ka Elvat jt. Miks on riigikaitsegümnaasiumi üldse vaja ja kuidas ta toimima hakkab, selgitab lähemalt Reformierakonna liige, Tartu linnapea Urmas Klaas.

Urmas Klaas, miks peaks riigikaitsegümnaasium tulema just Tartusse, kui riigikaitseõpetus on Tartus niigi populaarne?

Tartus on Eesti tugevaim riigikaitse hariduskompetentsus. Siin asuvad ja tegutsevad edukalt kaitseväe ühendatud õppeasutused (teiste hulgas kõrgem sõjakool) ja Balti staabikolledž. Koostöö nii nende kui Tartu ülikooli ja ka meie teiste kõrgkoolidega loob väga hea hariduskeskkonna, kus riigikaitsegümnaasiumi arendada.

Tartu kõigi gümnaasiumide õppekavas on praegu riigikaitseõpetus. Eraldi riigikaitseõpetuse moodulist on räägitud nii seoses Jaan Poska kui ka Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi õppekavaga. Kuid paneme tähele: riigikaitsegümnaasium ei oleks kool kitsalt Tartu tarvis, liiati kui Tartus oleme koolivõrgu ümberkorraldustega lõpusirgel. See oleks sõjalis-praktilise kallakuga kool kogu Eesti jaoks. Taolised pika ajalooga edukalt toimivad riigikaitsekoolid on näiteks USA-s ja Kanadas.

Kas poleks otstarbekam muuta mõni Tartu riigigümnaasium kaitsegümnaasiumiks?

Riigikaitsegümnaasiumi idee edasiarendamiseks peaksid riigikaitse eest vastutavad ministeeriumid ning haridus- ja teadusministeerium tihedat koostööd tegema. Kuid ma ei võtaks seda ideed nii kitsalt, et riigikaitsegümnaasium peab kindlasti olema riigikool. Minu meelest ei ole omandivorm tähtis. Riigikaitsekallakuga kool võib vabalt olla ka erakool.

Missuguseid sõjalis-praktilisi õppeaineid selles koolis õpetama hakatakse?

Kooli õppekava koostamine käib ikka koos kooli loomisega, seepärast ei läheks ma praegu väga detailseks. Õppekava planeerimisel võiks lähtekohaks olla selle lähedus ajateenistuses läbitava sõduri baas- ja erialakursusega. Sõduri baaskursuse ajal õpivad noored tundma relvastust, omandavad esmaabivõtteid ja õpivad orienteeruma maastikul. Selle juurde käivad teoreetilised tunnid ja riigikaitset puudutavate õigusaktide tundmaõppimine. Sarnased põhimõtted kehtivad Ameerika Ühendriikides. Carveri sõjaakadeemias (Carver Military Academy) õpetatakse riikliku nooremreservohvitseride koolitamise programmi (Junior Reserve Officers Training Corps) kohaselt, lisaks tavaainetele õpivad noored seal süvendatult ühiskonnateadusi ja omandavad teadmisi riigikaitse põhialustest. Programmi kohaselt on kolmeaastase kursuse läbinutel võimalik jätkata karjääri tegevteenistuses ja omandada kiiremini ka kõrgem auaste.

Kuidas hakatakse arendama õppijate koostööoskust ja liidriomadusi?

Koostööoskuste ja liidriomaduste arendamine on Põhja-Ameerika riigikaitsegümnaasiumide peamisi väärtusi. Praktilises väljaõppes on tähtis osa välilaagritel ja maastikuharjutustel, mille tulemusel õpivad noored juhtima rühmasid ja kandma nende eest ka vastutust. Lisaks toimivad  riigikaitsegümnaasiumid ühiselamu/kasarmu põhimõttel: noored ärkavad, õpivad ja treenivad üheskoos. Sellistes tingimustes elamine arendab noorte koostöövõimet ja on abiks ka tulevikus.

Kuhu kooli lõpetanud edasi lähevad?

Õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu ja kooli edukalt lõpetanu omandab keskhariduse. Riigikaitsegümnaasiumi lõpetajad on koostöökogemuse ja liidriomadustega noored, kes on edukad nii sõjalises karjääris kui ka tsiviilsektoris. Kindlasti ei vabasta riigikaitsegümnaasiumi lõpetamine kedagi kaitseväest. Lõpetajad saavad jätkata oma õpinguid nii sõjakoolis kui ka teistes kõrgkoolides.

Kes hakkab riigikaitsegümnaasiumi rahastama?

Riigikaitsegümnaasiumi rajamisel, õppekava koostamisel peavad tegema koostööd nii valitsusasutused, kaitsevägi, kaitseväe ühendatud õppeasutused, ülikoolid kui ka loomulikult kooli rajaja. Kordan oma mõtet, et selle kooli võiks luua nii riik, omavalitsus kui ka erasektor. Omandivorm ei ole tähtis. Tähtis on sisu.

Miks soovib liberaalne Reformi­erakond riigikaitseõpetust kohustuslikuks muuta?

Kõik me peame olema valmis kaitsma oma riiki. Mida paremini me selleks ette valmistatud oleme, seda parem. Teiseks: riigikaitseteadmised tulevad kasuks ka tsiviilelus. Tänapäevane riigikaitse eeldab häid matemaatika- ja IT-valdkonna teadmisi. Sotsiaalsetest oskustest oli juttu juba eespool. Nii nende kui ka mitme teise õppeaine omavaheline seostamine riigikaitse kaudu võib tõsta õpilaste õpimotivatsiooni ka teisi aineid õppida.

—

See võiks olla sõjaväelise korraldusega kool

Kristo Pals, MTÜ Riigikaitse Rügement, riigikaitseõpetaja

Reformierakond on oma rahvusliku julgeoleku strateegias öelnud välja mõtte luua Eestisse riigikaitsegümnaasium. Selle idee üle on omavahel diskuteerinud ka riigikaitseõpetajad ja teised riigikaitsevaldkonna inimesed. Mida on arvatud?

Riigikaitsegümnaasiumid meil juba on

Eelkõige on küsitud, mida me riigikaitse all mõistame. Kas laiapõhjalist riigikaitset, mis hõlmab kõiki vahendeid, mida on riigi kaitsmiseks vaja, alates toidu- ja kütusevarudest ning lõpetades hävituslennukitega? Sellest vaatepunktist võib pidada riigikaitsegümnaasiumiks Eesti iga gümnaasiumi, kus läbitakse aasta jooksul kaks riigikaitsekursust. Näiteks 2011. aastal alustas gümnaasiumi riigikaitsesuunaga Jakob Westholmi gümnaasium, hiljem on sama valiku teinud Lihula, Suure-Jaani ja Tartu Raatuse gümnaasium, sel õppeaastal alustas Valga gümnaasium.

Paralleelselt riigikaitsesuunaga on mitmes gümnaasiumis avatud sisekaitsesuund, kus on põhirõhk politsei-, piirivalve- ning päästevaldkonna koolitusel. Hea näide on Jõhvi gümnaasium ja Tabasalu ühisgümnaasium, kus sisekaitsekursuste lõpetanu saab astuda eelisjärjekorras sisekaitseakadeemiasse. Riigikaitse laiapõhjalise käsituse korral saab ka sisekaitse õppesuunaga gümnaasiume nimetada riigikaitsegümnaasiumideks.

Sellest vaatepunktist on Reformi­erakonna valimislubadus juba täidetud ja riigikaitsegümnaasiumi idee jalgratta leiutamine.

Meil pole sõjaväelise korraldusega kooli

Kui lähtume aga riigikaitse kitsamast, otseselt sõjandusega piirnevast vaatepunktist, on vaja selle valimislubaduse täitmiseks päris palju ära teha. Inimesed, kes mõistavad riigikaitset kitsamalt, on nimelt seisukohal, et riigikaitsekoolis peab õpe olema korraldatud sõjaväeliselt, mitte nagu tavalises gümnaasiumis. See kool peab põhinema kolmel vaalal: gümnaasiumi ainekava, sõjaline väljaõpe ja üldfüüsiline treening. Kool võib olla ka kutseõppeasutus, mis sarnaselt lahingukooliga annaks sõjalise juhtimise kutse.

Sõjaväeliselt korraldatud riigikaitsekool töötaks kinnisena, õpilased saaksid sealt välja linnaloaga, mida antaks õppeedukusest lähtudes. Kasvandikud kannaksid kaitseväe vormi või midagi sarnast, gümnaasiumiosa õppeainete õpetajatena rakendataks reservväelasi ja kaitseliitlasi. Kõik õpetajad oleksid vormikandjad, sõltumata õpetatavast ainest.

Sõjaväeliselt korraldatud riigikaitsekooli läbimise võiks võrdsustada ajateenistusega, nagu omal ajal võrdus riigikaitseakadeemia (sisekaitseakadeemia ja kaitseväe ühendatud õppeasutuse eelkäija) esimene kursus ajateenistusega. Riigikaitsekooli 10. klassis on ju võimalik võtta lisaks üldainetele läbi ka sõduri baas- ja erialakursus, 11. klassis allüksuse ja nooremallohvitseride kursus ning 12. klassis vanemallohvitseride kursus ja praktika. Kui siiski kitsaks läheb, võib õppeaega kaitsekoolis pikendada ja avada ka 13. klassi (tehnikumis õpiti neli aastat).

Õppekava – valikained, integratsioon, pedagoogika

Kuidas sõjaväelises kaitsekoolis õpitaks? Õpilased saaksid seal valida mitme suuna ja eriala vahel: jalavägi, tankitõrje, pioneer, side, logistika jne. Samuti on seal head võimalused õppeaineid lõimida. Näiteks füüsikatunnis saab arvutada välja suurtüki laskekaugust, lähtuvalt kasutatavast moonast, ilmast ja maastikust. Keemiatunnis saab uurida lõhkeainete keemilist koostist, muusikaõpetuses harjutada marssimist rivilaulude saatel. Ajalootunnid keskenduvad juba praegu suures osas sõdadele. Kuna riigikaitsegümnaasiumi allohvitseride väljaõppes on oluline koht pedagoogikal, saaks rakendada viimase klassi õpilasi praktikal nooremates klassides või kaitseväes noorte ajateenijate (abi)koolitajatena. Kool parandaks muukeelsete õpilaste eesti keele oskust ja kõigi õpilaste üldfüüsilist ettevalmistust.

Lõpetaja peaks saama auastme

Riigikaitsekool võiks olla kaitseväe koosseisus või vähemalt väeosa territooriumil – see tagaks sõjalise väljaõppe taseme, mis ei jääks alla ajateenistuses olevatele noortele. Õpilastele ja ajateenijatele tuleks korraldada ühiseid harjutusi, õppusi, laskmisi jms. Selles mõttes ei ole Tartu riigikaitsekoolile hea asukoht, seal piirkonnas ei ole ühtegi ajateenijaid koolitavat väeosa. Tartust paremini sobib Tallinn, Ämari, Tapa, Võru, Jõhvi või Paldiski. Miks ei võiks riigikaitsekool olla osa riigi kohaloleku suurendamise programmist Ida-Virumaal ja asuda Jõhvis?

Juriidiliselt selgelt on vaja määratleda kaitseväekooli õpilase staatus – kas ta on koolis õppides tegevteenistuses või mitte, kas ta saab sarnaselt ajateenijatega toetust jms. Riigikaitsekooli lõpetajale tuleks anda läbitud sõjaväelistele kursustele vastav auaste ja tal peaks olema õigus astuda kõrgemasse sõjakooli ilma ajateenistust läbimata.

Kui eliitkool, siis ka õppemaks

Kooli ülalpidamiskulud kaetaks õppemaksust ja haridusministeeriumi pearahast. Kaitsevägi toetaks infra­struktuuri, varustuse ja instruktoritega. Aga tõeliselt on ohvitseriks saamisest huvitatud ikkagi see, kes on valmis õppe eest ka maksma. Et kehvematest oludest pärit õpilased ei langeks õppemaksu pärast koolist välja, tuleks luua neile stipendiumid. Näiteks kaitsevägi võiks maksta stipendiumi nendele noortele, kes astuvad pärast kaitsekooli lõpetamist tegevteenistusse kaitseväes. Analoogilisi stipendiume võiksid maksta õppijatele kõik jõustruktuurid. Ideaalne oleks olukord, kus valdav osa õppijatest teeksid seda stipendiumi alusel, mis garanteerib jõustruktuurile väärika järelkasvu. Õppemaks tagab samas elitaarsuse.

Sotsiaalne dimensioon

Eelkõige asuksid riigikaitsekooli õppima noored, kes tahavad juba varakult sõjaväelasteks saada, kuid ka õpilased, kes soovivad harjuda distsipliiniga, saada juhtimiskogemuse. Riigikaitsekool sobib aga ka majandusraskustes lastele, kel pole piisavalt raha, et iga päev bussiga maalt linna kooli sõita või linnas majutuse eest maksta. Selliseid õpilasi tuleks vastu võtta ilma õppemaksuta, edaspidi peaksid nad aga tubli õppimisega endale stipendiumi välja teenima. Mõelda tasuks ka mõne käitumisprobleemidega noore vastuvõtmisele eelistatud korras, samuti võiks kaasata õpilasi, kelle mõlemad vanemad töötavad välismaal – nii oleksid nad pidevalt täiskasvanute silme all. Viimaste puhul poleks õppemaks muidugi probleem.

—

KÜSIMUS JA VASTUS

Mida arvate riigikaitsegümnaasiumist?

Igor Gräzin

riigikogu liige, Reformierakond

Seda on kindlasti vaja ja me teeme selle ära. Sellest saab meie kadettide korpus, mille lõpetanutest saavad ohvitserid selle sõna parimas tähenduses. Tõelisi ohvitsere me vajame ja nende kasvatamine algab juba lapsepõlvest. Minu sõber Viktor Suvorov, Vene spioon ja kirjanik, astus Suvorovi sõjakooli 11-aastaselt ja nii võiks olla ka riigigümnaasiumis. Varem ei tohiks, sest see peab olema mitte ainult vanemate, vaid ka lapse enda teadlik valik. Riigikaitsegümnaasium annab noorele kuus-seitse aastat kestva kaitsealase ettevalmistuse. Aga selle õpilane ka loeb palju, mängib mõnd muusikainstrumenti, oskab tantsida, vehelda jms. Muide, riigikaitsegümnaasium oleks ka koht, kus iPhone oleks keelatud.

Pärast selle kooli lõpetamist otsustab noor ise, kas see ala meeldib talle või mitte. Kui ei meeldi, võib ta hakata matemaatikuks, IT-spetsialistiks, kas või kirjanikuks, nagu tegi minu sõber Viktor Suvorov. Eestile on need noored igal juhul väärtuslikud, sest kui peaks tulema totaalne mobilisatsioon, siis nemad ei ole pupujukud – nad on juba seitse aastat püssi lasknud.

—

Lauri Tabur

sisekaitseakadeemia rektor

Ideaalis on tulevikuohvitseri väljaõppele keskendunud kool vahva idee. Aga senise napi info põhjal ei oska põhjalikku hinnangut anda. Praegu antakse kümnes Eesti gümnaasiumis valikainetena sisekaitse erikutseõpet. Lõpetajad saavad soovi korral vabatahtliku abipolitseiniku või -päästja kutse. See on meie lahendus. Kas riigikaitsegümnaasium annaks õpilastele samuti ettevalmistuse mingi kutse omandamiseks?

—

Tarmo Valgepea

Jõhvi riigigümnaasiumi direktor

Pelgalt kooli nime põhjal on raske hinnangut anda. Lahtisi küsimusi on veel palju. Kas jutt on ühe õppesuunaga sõjakoolist või mitme sõjalise valikainega gümnaasiumist? Kas see on täistsükli- või puhas gümnaasium? Kui vanalt seal õppima hakatakse. Ja peamine küsimus: miks seda vaja on? Why? How? What? Selline peaks olema küsimuste järjekord. Praegu on alustatud viimasest. Kui eesmärk on algatada sel teemal arutelu, siis seda ma muidugi tervitan ja osalen hea meelega, kuid arutada saab sisu, mitte nime.

—

Ene Tannberg

Miina Härma gümnaasiumi direktor

Riigikaitseõpetus võiks olla mõne Tartu gümnaasiumi üks õppesuund, sest kõigile viiele paralleelile seda pakkuda oleks liig. Kui oleks üks õppesuund, siis jätkuks sinna õpilasi. Meie koolil oma õppesuund juba on, kuid pakume sellele lisaks võimalust riigikaitset õppida ja ligi pooled gümnasistidest kasutavad seda. Üks ei sega teist. Arvan, et riigikaitseõpetus peakski jääma vabatahtlikuks.

 

—

Helmer Jõgi

Poska gümnaasiumi direktor

Miks ei võiks piirduda riigikaitse valikainetega? Ei näe probleemi ka riigikaitseõpetuse moodulite või kursuste juurdetekitamises, sest riigikaitse on õpilaste hulgas üllatavalt populaarne. Müts maha kaitseministeeriumi ees, kes on koole väga hästi varustanud, projekte välja pakkunud, häid ohvitsere õpetajateks suunanud. Näiteks meie riigikaitseõpetaja on välismissioonide kogemusega ja töötanud ka NATO juures. Kõik toimib. Miks on vaja veel eraldi kaitsekooli? Kas kaitsekolledžisse ei konkureeri piisavalt noori? Tahaks väga loota, et enam kunagi ei tule tagasi aeg, mil öeldi, et 50% põhikoolilõpetajatest läheb kutsekooli, 20% riigigümnaasiumi, 10% kaitsegümnaasiumi ja 20% mujale. Las õpilased ikka ise otsustavad, kuhu nad lähevad. Nad võivad minna näiteks West Pointi sõjakooli. Võrgustikud, mis West Ponti taolistes sõjakoolides eri maade noorte vahel tekivad, on Eestile isegi tulevikuküsimus. Seni on meie noored saanud West Pointi sisse ilma riigikaitsegümnaasiumita.

—

Tiiu Kuurme

kasvatusteadlane

Kahtlen, kas sellist kooli vaja on. Asjad kujunevad liiga militaarseks meie väikese rahva puhul. Samal ajal on täiesti tagaplaanile jäänud ääremaade väljasuremine, inimeste vaesus, väljaränne. Aga just need on meie kõige tähtsamad kaitsestrateegilised küsimused. Esiplaanil peaks olema inimeste hoidmine, siis tekib neil ka tugev kaitsetahe. Meil on ju riigikaitse õppeasutused, kas sealt siis ei tule väärikaid ohvitsere? Olen sisimas olnud selle poolt, et riik suunab 2% SKT-st kaitsekuludeks, sest ida-suunaline oht ei kao. Olen ka palgaarmee vastu ning ajateenistuse ja kaitseliidu poolt. Obama visiit Eestisse näitas, et ka meie sõjaväelaste välismissioonidel käimine on osutunud õigeks otsuseks. Aga kas on vaja kaitsegümnaasiumi, kui mitmes koolis ongi sedalaadi õppesuund olemas? Mingi intuitiivne tõrge on selle vastu.