Eri allikate järgi on ainuüksi Eesti IT-sektoris lähiaastatel vaja kuni kümmet tuhandet IT-spetsialisti. Nende jaoks on tööturul võimetekohased töökohad olemas – keda aga ei ole, on kompetentsed töötajad.

Vähendamaks tulevaste töötajate põuda ning vajakajäämisi nende oskustes, panustavad paljud ettevõtted tudengite toetus- ja praktikaprogrammidesse, pakkudes noortele töökogemust, mis hiljem tööle kandideerides on äärmiselt oluline. Eesti ühes suuremas IT-ettevõttes Ateas praktikal käinud tudengite tagasiside põhjal võin kinnitada, et praktika on hädavajalik ülikoolist saadud teadmiste täiendamiseks ja rakendamiseks ning ainus viis saada teada, kuidas töö tegemine reaalselt välja näeb ja milliseid omadusi tööandja töötajate juures hindab.

Tööandjana oleme alati palunud üliõpilastelt tagasisidet praktikale ja esimesele töökogemusele. See aitab meil saada selgema pildi noorte töötajate osaoskustest ja kvalifikatsioonist, et tulevikus praktikaid tõhusamalt organiseerida ning anda tagasisidet riiklike õppekavade kohta.

Millist kasu annab praktika?

Kui vajalik praktika õpilase jaoks on, seda annab hästi edasi ühe üliõpilase mõte: „Päris töö tegemine mitte ei kinnista koolis õpitud teadmisi, vaid pärast kooli õige õppimine alles algab. Koolis saab küll põhja alla, aga see on ka kõik, sest ettevõtted, lähenemine ja tehnika on kõik erinevad.” Tõesti, koolis omandatud teadmised on küll väga olulised, kuid töökogemus võib õpitust üsna palju erineda. Eriti selgelt tuleb õpitu ja praktika vaheline erinevus välja tehnoloogiasektoris, kus uusi tehnoloogiaid ja lahendusi tutvustatakse iga paari kuu või poole aasta tagant, kuid õppekavasid nii sageli muuta ei saa.

Oleme praktikakogemustest teada saanud, et noored ei oska aimata, milliseid oskusi neil tulevikus tööl vaja läheb. Vahel ajendavad mõned huvitavad tööülesanded võtma koolist järgmisel õppeaastal täiendavaid lisaaineid valikainetena. Tänu praktikast saadud tõukele saavad tööandjad palgata laiema silmaringiga spetsialiste, kelle teadmised ei piirdu ühe kitsa erialaga. Karjääri alustavale noorele tähendab see aga konkurentsieelist ehk rohkem valikuvariante ja paremaid töötingimusi.

Praktikal on kliendisuhtluse ja meeskonnatöö kogemus suur lisaväärtus, mida koolis on harjutatud ainult näidisõppetundides, ning sedagi minimaalselt. Päriselus probleeme lahendada on ikka hoopis midagi muud, kuid elus selle kogemuseta hakkama ei saa. Hea, kui ka esimese meeskonnaliikmeks olemise kogemuse saab praktika käigus, sest siis on tööle asudes üllatus väiksem ja sisseelamisele kulub vähem aega. See omakorda tähendab kiiremaid tulemusi ja hoogsamalt edenevat karjääri.

Olen praktikaid juhendades märganud, et paljud tudengid ei saa aru, milliseid universaalseid väärtusi tööandjad hindavad. Üks üliõpilane kirjutas tagasisides: „Kui koolis võid mõne ainega venitada ja neid edasi lükata, siis päris tööl on ülesannete täitmiseks tähtajad ja selleks ajaks peavad tööd olema tehtud. Tööl käimisega kaasneb kohustus, mida varem pole nii teravalt tunnetanud.” Tähtaegadest, kohuse- ja vastutustundest ning lubaduste pidamisest oleme rääkinud kõikidele praktikantidele. Need on olulised asjad, mille mõistmine avab tee edukale karjäärile. Kuna õppekavades ei ole kursuseid vastutustundest, siis ongi töökogemus esimene võimalus sellega väga lähedalt kokku puutuda.

Milline roll on koolil?

Osa tudengeid võtab praktikat kui tüütut kohustust, mis tuleb positiivse hinde saamiseks ära teha. Kooli ja õpetaja roll peaks olema selgitada, milleks on praktika oluline ja kuidas see tulevast tööelu mõjutama hakkab. Tasub julgustada üliõpilasi eri ettevõtetes praktikal käima, et saada paremini aimu, milline karjäär kõige paremini sobib. Kui koolid annavad ettevõtetele tagasisidet läbitud praktikate kohta, jagavad infot selle kohta, mida üliõpilased aruannetes välja tõid, ja kui erialaõppejõud suhtlevad aktiivselt ettevõtetega, kus praktikatel käiakse, on järgmisel korral kergem nii tööandjal kui ka praktikandil.