Augusti keskel toimus Tartus järjekordne Balti riikide keemiaõpetajate kokkusaamine. Tegemist on keemiaõpetajate traditsioonilise koostööüritusega, mille tava ulatub 40 aasta taha. Alates Eesti iseseisvumisest ja Eesti Keemiaõpetajate Liidu (EKL) loomisest oli selle eestvedajaks professor Aarne Tõldsepp.

Tänavusel kohtumisel keskenduti eelkõige nüüdisaegsetele suundumustele keemiahariduses. Töötubades pöörati tähelepanu uurimuslikele interdistsiplinaarsetele praktilistele töödele ja õuesõppe võimalustele keemiatundides. EKL-i liikmed on viimastel aastatel osalenud nii valikkursuste õppematerjalide koostamisel ja katsetamisel kui ka täiendkoolituste korraldamisel kaaskolleegidele. Selles protsessis on välja kujunenud koostöösidemed kõrgkoolide, EKL-i ja teadusharidust pakkuvate keskuste vahel. Balti päevade programmi koostamisel kaasatigi oma koostööpartnerid, et tutvustada Balti kolleegidele parimaid praktikaid, mis seostuvad uute suundumustega keemiahariduses.

Õpetajad õpilase rollis

Kohtumise avapäeval tutvusid keemiaõpetajad Jaan Poska gümnaasiumiga, mille direktor Helmer Jõgi rõhutas, et koolil on hulk plusse, näiteks soodne asukoht, nooruslik kollektiiv ning hea ja toimiv koostöö kõrgkoolidega. Õpetajate hulgas äratas tähelepanu fakt, et Jaan Poska Gümnaasiumi 43-st õpetajast tervenisti 14 on mehed.

Keemiaõpetajate liidu president Kaidor Damberg tutvustas väliskolleegidele nii põhikooli kui ka gümnaasiumi keemia uuenenud riiklikku õppekava. Kurbusega tuleb tõdeda, et kohustuslike keemiatundide arv Eestis on Balti riikide madalaim. Erinevalt teistest aga võimaldab meie õppekava pakkuda huvitavaid valikkursusi, mis süvendavad õpilaste keemiateadmisi ja -oskusi.

Professor Miia Rannikmäe andis põhjaliku ülevaate gümnaasiumi loodusvaldkonna valikkursusest „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond”. Meeskonnatöö tulemusena on loodud õppekomplekt, mis koosneb 20-st nelja kuni viie õppetunnilisest moodulist, millest õpetaja valib vastavalt õpilaste vajaduste ja oma kompetentsuse põhjal õpetamiseks vähemalt kuus. Professor Rannikmäe sõnul sisaldavad moodulid õpilaste jaoks olulisi probleeme (nt Toidulisandid: kas poolt või vastu?) ning kõik probleemid on interdistsiplinaarse iseloomuga ning nende lahendamisel on vaja kasutada nii olemasolevaid teadmisi loodusteaduslikest õppeainetest kui ka omaenda uusi teadmisi.

Avapäeva lõpus said õpetajad ise olla õpilase rollis ning osalesid väga põnevates töötubades, kus valmistati kreeme, otsiti parimat naftareostuse eemaldajat ning uuriti paberi omadusi. Töötube viisid läbi meie enda keemiaõpetajad Klaara Kask, Ave Vitsut ning Katrin Vaino. Osalejad hindasid kõrgelt meie keemiaõpetajate kompetentsust koostada eluga seotud õppematerjale ning nende materjalide esitluse metoodilist viimistlust, mis tugineb õpilaste poolse tagasiside igakülgsele arvestamisele. Kõik tööjuhendid olid ette valmistatud eesti, inglise ja vene keeles.

Valminud on valikkursuse „Elu keemia” õppekomplekt

Kohtumise teisel päeval tutvustas keemiaõpetaja Martin Saar Tartu ülikooli keemia instituudi ning Tallinna reaalkooli ühismeeskonna koostatud valikkursuse „Elu keemia” õppekomplekti, mis sisaldab valikkursuse üldosa, õpikut ja õpilaste töölehti. Martin Saare sõnul tutvutakse kursuse jooksul biomolekulide ja nende ehituse eripära ning ensüümkatalüüsi põhimõtetega. Ühtlasi õpitakse tundma metabolismiskeeme ning pööratakse tähelepanu ainevahetuse energeetikale. Õpetajatel on võimalus luua endale e-kursus Moodle-keskkonnas, kus on olemas ka õppematerjalid ja lisamaterjalid. E-kursus on kättesaadav Hariduse ja Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle’i e-õppe keskkonnas (http://moodle.e-ope.ee) üldhariduskoolide kategoorias „Gümnaasiumide valikkursused”. Kursuse juurde kuuluvad ka 3D molekulide mudelid (http://www.chemicum.com/zoo/elukeemia.html). Õppematerjali loomisel on oskuslikult lõimitud keemia ja bioloogia inimeste igapäevaeluga, mis suure tõenäosusega aitab kaasa tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujunemisele.

Tartu ülikooli külalisprofessor, ICASE kauaaegne sekretär ja president Jack Holbrook andis ülevaate kaasaegsetest suundumustest keemiahariduses rahvusvahelisel foonil. Professor Holbrooki hinnangul peab tänapäevane keemiaõpetus sisaldama relevantseid õppeülesandeid ning tunnis tuleb senisest enam keskenduda õpilasekesksetele õppemeetoditele. Olulise aspektina tõi ta välja keemiakursuse sisu ja kaasaja ühiskonna nõuetele vastava kontekstuaalsuse kooskõla, mis paratamatult viib traditsioonilise ainesisu vähendamisele ja uute teadussaavutuste tutvustamisele.

Samal päeval külastasid õpetajad nii Tartu observatooriumi Tõraveres kui ka Jääaja keskust ning tehti üks meeleolukas parvesõit Saadjärvel. Observatooriumi külastamine oli eelkõige seotud asjaoluga, et valikkursus „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” sisaldab kolme kosmose moodulit ja nende moodulite koostamisel osalesid observatooriumi töötajad. Samas pakub Tartu observatoorium ka tuge nende moodulite läbiviimisel. Lisaks nimetatule oli paljude õpetajate jaoks positiivseks üllatuseks observatooriumi pakutavate aktiivõppeprogrammide sisukus ning nüüdisaegsus.

Jääaja keskus pakub rohkelt tuge ja teavet õppekava üleste teemade õpetamiseks, seda enam, et tänapäevane keemiaõpetus seostub järjest enam globaalsete ja interdistsiplinaarsete probleemide käsitlemisega.

Õuesõppe võimalusi tutvustasid kolleegidele õpetajad Helgi Mouni ja Ilona Lille ning Liprafarm OÜ Company asutaja Artur Jõgi. Kõik õpetajad said näiteks ise vett analüüsida, määrata erinevatel meetoditel mulla pH-d ning tõestada vee ja klorofülli sisaldust taimedes.

Vähiravimite arendamine ja tootmine Eestis

Balti keemiaõpetajate kohtumise viimasel päeval toimus Tartu tervishoiu kõrgkooli ühiskülastus, mis pakkus õpetajatele tõelise elamuse eelkõige seetõttu, et modernse kujundusega õppehoones on kõikidel erialadel olemas nüüdisaegsed võimalused õppetöö läbiviimiseks, sh praktikumide korraldamiseks. Hea meel oli tõdeda, et tervishoiu kõrgkool ootab omale külla ka kooliõpilasi, et tutvustada pakutavaid erialasid ja õppekeskkonda.

Omajagu põnevust lisas viimasesse päeva TDB-Biodiscovery OÜ arendusjuhi Olga Tšubriku ettekanne, millest ilmnes, et TBD-Biodiscovery arendab ravimainete tootmistehnoloogiaid ning toodab toimeaineid. Ettevõtte klientideks on biotehnoloogia- ning farmaatsiafirmad üle kogu maailma. TBD-Biodiscovery ekspordib 90% oma toodangust ja teenustest. Lisaks teenuste pakkumisele tegeleb TBD-Biodiscovery ka omatoodete arendamisega näiteks amrubitsiin, mis on üks efektiivsemaid ravimeid kopsuvähi raviks. Ettevõtte eesmärk on keskenduda tulevikus vähiravimite arendamisele ja tootmisele Eestis. Tšubriku sõnul ootavad nad oma meeskonda parimatest parimaid ja tugevate ainealaste teadmiste kõrval eeldatakse töötajatelt ka 21. sajandi olulisi kompetentsusi.

Lõppenud Balti keemiaõpetajate päevad võib lugeda igati kordaläinuks, mida kinnitab ka õpetajate positiivne tagasiside, usin kaasalöömine töötubades ning aktiivne arutelu ettekannete järel kui ka õhtustel koosviibimistel.

Keemiaõpetajate nimel avaldan tänu ürituse korraldajatele ja toetajatele. Järgmisel aastal toimub Balti keemiaõpetajate kohtumine Leedus.