Tänavu tõusid riigieksamite paremikku tippkoolide sekka ka väiksemad koolid. Laia matemaatika eksamil tegid suurima skoori Kolga keskkooli viimase lennu viis lõpetanut, saavutades Eesti kõrgeima keskmise − 88 punkti.

Tublid olid ka need viis Kolga kooli lõpetanut, kes valisid kitsa matemaatika eksami. Nende keskmine hinne andis koolile kaheksanda koha.

„Tore punkt keskharidusele Kolga koolis,” rõõmustab direktor Tõnu Valdma. „Tublid lapsed, hea lend.”

Matemaatikaõpetaja ütles kätt surumas käinud direktorile, et tulemus oli ootuspärane, ka proovieksamid läksid hästi. Aga ei osanud keegi arvata, et nii hästi läheb − „seljatatakse” ka mullused parimad, Tallinna reaalkool ja Hugo Treffneri gümnaasium.

Kolga kool oli ka Delfi koostatud mitteametliku edetabeli järgi riigieksamite üldarvestuses 19. kohal (mullu 153. ja tunamullu 187.). Laste vähesuse tõttu jätkatakse tänavu sügisest Kolgal põhikoolina.

„Kurb, aga paratamatu,” sõnab direktor.

Laia matemaatika riigieksamil oli teisel kohal mullune neljas, Vinni-Pajusti gümnaasium. Tublit tööd tegi taas eelmise aasta pronksmedalist Narva humanitaargümnaasium, kes laia eksami tulemuste põhjal neljas, kitsal eksamil koguni esimene.

Prantsuse lütseum on rebinud end esiviisikusse – kitsal eksamil kolmas, laial eksamil viies koht.

Matemaatikast ei pääse keegi

Kahte lehte löödud matemaatikaeksam oligi 2014. aasta eksamisaaga suurim uuendus.

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnissoni sõnul annab see, et tänavu tegid matemaatikaeksamit kõik õpilased, esimese ulatusliku ülevaate kõikide gümnaasiumilõpetajate tegelikest  matemaatikaoskustest. Enam ei saa koolid kellelgi soovitada eksamit mitte teha.

„PISA test näitab, et põhikooli lõpus on meie noorte matemaatikateadmised ühtlaselt tugevad ja maailma tipus, kuid gümnaasiumi riigieksami tulemuste raames peame edasi analüüsima nii õpetamise metoodikat kui ka õpetajakoolitust,” märkis Tõnisson. Tulemuste kohta tehtud analüüsid näitasid, et  eksamid vastasid õppekavale ega olnud liiga keerulised. Eksamiga koos tehtud küsitlusest ning ülesannete lahendamise analüüsist nähtus, et ka madala punktisumma saanud noored pingutasid – tegu oligi nende tasemega.

Matemaatikaeksami keskmised hinded olid siiski madalamad mullusest. Kitsa matemaatika eksami (4067 sooritanut) keskmine oli 30,2. Sadat punkti ei kogunud keegi, ühtegi punkti ei saanud 34 eksaminandi! Vene koolide keskmine oli eesti omadest veidi parem (30,4, eesti koolis 30,1).

Laia matemaatikaeksami (4171 sooritanut) keskmine oli 54,0. Sada punkti sai 12 õpilast. Nulliring oli kahel. Nii matemaatika kui ka teiste riigieksamite puhul tuli läbipääsemiseks saada üks punkt. Vene õppekeelega sooritanute keskmine tulemus oli mitu punkti kõrgem (56,8) kui eesti kooli lõpetanutel (53,5).

Ehkki eksamid pole varasemaga võrreldavad, olgu toodud eelmise aasta matemaatikaeksami keskmine punktisumma – 61.

„Ainult aritmeetilistest keskmistest lähtuvat riigieksamite pingerida ei saa siiski väga tõsiselt võtta,” märgib Treffneri gümnaasiumi õpetaja Hele Kiisel. „Võime mingi arvnäitaja alusel väikest (10 õpilast) ja suurt (179 õpilast) kooli võrrelda, kuid olulisi järeldusi statistika kahe arvu alusel teha ei luba. Kasulik on laia matemaatika eksami keskmise kõrval vaadata eksami sooritanute arvu ja tulemuste mediaani ning kõrvutada neid kitsa eksami samade näitajatega. Sel moel saab koolidest ehk parema pildi.”

Kiisel arvab, et Eesti õpetajad teevad head tööd, sõltumata kooli asukohast ja suurusest. Väikestes koolides on paremad võimalused individuaalseks tööks. Suurtes klassides ei pruugi õpetaja iga õpilaseni jõuda.

„Treffneri gümnaasiumis pole ka eelnevatel aastatel kellelgi keelatud üheski aines riigieksamit sooritada,” kinnitab Kiisel. Käesoleval aastal, kui matemaatikaeksam oli esimest korda kohustuslik ja eksami sooritamiseks piisas ühest punktist, ei leidnud kõik õpilased endas tõsiseks pingutuseks, maksimaalse tulemuse saamiseks motivatsiooni, ja seda ka teistes koolides.

„Piisab, kui vaadata pingeridade lõpuosa tulemusi ja teada, et ka seal on õpilased oma rahuldavad kursusehinded kätte saanud,” ütleb Kiisel.

Eesti keele eksamil taastas oma 2012. aasta esikoha Treffneri gümnaasium (eelmisel aastal neljas). Mullune esikoht Pärnu Sütevaka maandus kaheksandaks ja teine-kolmas, Tallinna reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium, vahetasid omavahel kohad. Viisikusse jõudsid tagasi Tallinna prantsuse lütseum ning eelmise aasta kümnes, Rocca al Mare kool.

Eesti keele eksami (6951 sooritanut) keskmine punktisumma oli 62,0. Sada punkti sai 11 õpilast, neli tuli jätta punktita. 2013. aasta keskmine hinne oli sama − 62,4.

Lõpetas esimene 60% lend

Enam-vähem samaks jäi ka eesti keele teise keelena keskmine tulemus − tänavu 58,6, eelmisel aastal 59,2 punkti. Saja punkti saajaid polnud, punktita jäi üks lõpetanu. Kokku sooritas eksami 2177 noort. Uudiseks oli aga see, et eksami tegid esimest korda abituriendid, kelle õppekeel on kümnendast klassist alates olnud vähemalt 60% ainetest eesti keel.

Parima tulemuse tegid Aseri keskkooli viimase lennu üheksa lõpetajat (keskmine 91,4). Tihedalt nende kannul on Narva humanitaargümnaasium ja Tartu Annelinna gümnaasium.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kokkukutsutud töörühm täheldas aga, et eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekus on keele omandamises ja õpetamises vajakajäämisi. Töörühm soovitab pöörata rohkem tähelepanu spetsiaalselt venekeelsetele koolidele mõeldud kvaliteetse õppematerjali olemasolule, samuti vahetada koolide vahel õpetajaid, et jagada häid kogemusi vähem edukatele koolidele.

Võõrkeeleeksameid esitatakse sellest aastast tasemete kaupa. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamitena sai õpilane sooritada rahvusvahelise eksami ning valida B1- või B2-taseme eksami. Inglise keele riigieksam mõõtis keeleoskust B1- ja B2-tasemel.

Tulemuste esitamise süsteem on varasemast erinev ja saja palli süsteemis punkte enam ei antud, vaid kirjeldatakse, milline protsent mingi kooli õpilastest saavutas ühe või teise keeletaseme (B1, B2, C1 või C2).

Inglise keele eksamil (7969 sooritajat) saavutas B1-taseme 30,8%, B2-taseme 46,3%, C1-taseme 1,7 ja C2-taseme 0,7% õpilastest. 20,5% ei saavutanud mingit taset.