Peaaegu igas maailmanurgas võib kohata eestlasi ja nende järeltulijaid. Eestist lühemat või kauemat aega eemalviibivatel rahvuskaaslastel tekib sageli küsimus, kuidas säilitada emakeelt ja õpetada seda ka oma lastele. Üldhariduskoole, kus õpetatakse eesti keelt, on Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Abhaasias. Eesti keele õpetajad töötavad ka Luksemburgi, Brüsseli ja Müncheni Euroopa koolides.

Arvatavasti üks kompaktsemaid eesti asundusi väljaspool Eestit on Ülem-Suetuki küla Lõuna-Siberis. Eesti keele õpetamise alguski ulatub seal juba üsna ammusesse aega, 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusse.Tõsi, õpetus ei ole olnud pidev, vahepealsed põlvkonnad pidid olema ilma eesti keele õppeta, kuid 1991. aastast on selles koolis taas eesti keele tunnid, 2000. aastal saadeti kooli õpetaja juba Eesti riigi toel.

Viimased 13 aastat on õpetajaks olnud Airi Lauri. Põhikooli 13 eesti juurtega last õpivad 1870. aastatel ehitatud koolimajas. 9. klassi ainuke õpilane Ruudi kurdab, et kodus räägib ta vanematega eesti keelt, aga omavanused sõbrad enam eesti keelt ei mõista. Poisid on siiski paremad eesti keele oskajad, see on justkui nende salakeel.

Uued eesti koolid maailmas

Eesti keelt ja kultuuri õpetatakse välisriikides eesti juurtega lastele ja täiskasvanutele nii pühapäevakoolides, seltsides kui ka keelekursustel ning keele järjepidevuse eest kannavad hoolt põhiliselt väliseestlased. Eesti toetab välismaal elavaid eesti juurtega inimesi eelkõige rahvuskaaslaste programmi kaudu. Selle andmetel on maailma eri paigus üle 3100 lapse, kes eesti keele ja kultuuriõppest osa saab.

Kui Eestist ida pool jääb eesti keele kõnelejaid vähemaks, siis lääne pool tuleb uusi koole ja seltse igal aastal juurde. Sel suvel loodi Eesti kool Atlantas Ameerika Ühendriikides. Seal käiakse koos kord kuus, õpilasi on 10–15, vanuses kolm kuud kuni üheksa aastat. Kool on seadnud eesmärgiks õpetada, säilitada ja edasi viia eesti keelt ja kultuuri. Eesti kool Atlantas on eestlastele ja eesti sõpradele ka kokkusaamise koht, kus tutvuda eesti muusika, kirjanduse, ajaloo, keele ja meelega. Aktiivselt on Eesti selts käivitunud Kreekas Ateenas, kus lastele korraldatakse põnevaid filmiprojekte eesti filmitegijate osavõtul.

Ootuspäraselt on kasvanud eesti keele õppijate arv Soomes, kus sel õppeaastal õpib Eesti Instituudi andmetel eesti keelt ligi 1300 last, kaks aastat tagasi oli see arv alla tuhande.

Latokartano kakskeelses soome-eesti koolis õpib 1.–9. klassis ligikaudu 700 õpilast, kellest pea 150 on eesti keelt emakeelena kõnelejad.

Soomes (ka mujal Skandinaavias) saavad riiki sisserännanud riikliku programmi toel kaks tundi nädalas oma emakeele õpetust, mida korraldavad omavalitsused. Keeleõppe rühm moodustatakse tavaliselt juba siis, kui keeleõppijaid on viis.

Väliseesti õpetajate võrgustikus on üle kuuekümne õpetuskeskuse ja ligi sada õpetajat. Kord aastas korraldatakse koostöös Tartu ülikooli ja sihtasutusega Archimedes eesti keele ja kultuuri õpetajatele ainealane metoodiline koolitus, kus lisaks eesti keelele käsitletakse ka muid teemasid. Õpetajate omaalgatusel on tähistatud igal aastal emakeelepäeva ja korraldatud väljaspool Eestit tegutsevate eesti koolide õpetajate kokkusaamisi, järgimine kord kohtutakse Luksemburgis.

Rahvuskaaslaste programmi toetused

Oma tegevuseks saavad koolid-seltsid abi rahvuskaaslaste programmi raames haridus- ja teadusministeeriumist. Programmist toetatakse väliseesti kogukondade haridusprojekte, mis aitavad säilitada välismaal elavate eestlaste emakeelt ja kultuuri. Järgmine haridusprojektide toetuse taotlemise tähtaeg on 1. november.

Rahvuskaaslaste programmi toel on Eestist saadetud õpetajad Petseri lingvistilisse gümnaasiumi (Vally Tamm), Ülem-Suetuki põhikooli (Airi Lauri) ja Riia eesti põhikooli (Katri Krall).

Lisaks regulaarsele õppetegevusele korraldatakse välisriikides ka põnevaid eesti kultuuri projekte: muuhulgas kutsutakse külla eesti kirjanikke ja teatreid. Näiteks on oma etendustega külastanud eri välisriikide koole teatribuss, pakkudes nii eesti juurtega lastele võimalust saada osa emakeelsest teatrielamusest, säilitada nende motivatsiooni eesti keele oskust hoida. Oluline on ka etendusega kaasnev tegevus, kus lapsed aktiivselt osalevad, eesti keeles laulavad või vestlevad. Samuti rahastatakse rahvuskaaslaste programmist õppevara saatmist välismaal tegutsevatele Eesti koolidele ja seltsidele. Konkursside korraldamise ja õppevara saatmisega tegeleb Eesti Instituut.