Oleme oma eelmistes lugudes pannud paika nii rikkaks saamise eesmärgi (katta elamiskulud passiivse sissetulekuga) kui ka vaadanud, kuidas rahaasjad kontrolli alla saada. Nüüd on aeg asuda rikkaks saamise plaani ellu viima. Nagu mainitud, on esimene samm 50% klubiga liitumine. Kas see on võimalik ka keskmisel õpetajal ja mida selleks teha?

Tuleval aastal on haridusminister lubanud õpetajate keskmiseks brutopalgaks 1050 eurot. Arvestades 1% tulumaksumäära langust, teeb see kätte veidi vähem kui 836 eurot. 50% klubiga liitumiseks tuleks keskmisel õpetajal seega iga kuu investeerida 418 eurot. Kuidas see raha leida?

Laias laastus on kaks võimalust: kas tuleb vähemaga hakkama saada või lisaraha juurde teenida. Arvestades, et keskmine kättesaadav palk tõuseb uuel aastal võrreldes käesoleva aastaga umbes 73 eurot kuus, võiks esimene samm olla lisaraha suunamine säästudesse. Argument, et kõik läheb poes muudkui kallimaks ja juba praegu on raske hakkama saada, tänases olematu inflatsiooniga keskkonnas ei kehti.

Jääb üle leida kusagilt veel 345 eurot kuus ehk veidi enam kui 11 eurot päevas. Kuidas selline summa säästa? Esmalt tasub kriitilise pilguga üle vaadata harjumused, mis üksnes ei võta raha, vaid mõjuvad halvasti ka tervisele. Näiteks suitsetamine. Või liigne autosõit. Hea mõte on ka iga päeva lõpus rahakotti kogunenud mündid eraldi purki panna. 3−4 eurot päevas on niiviisi kärpides võimalik leida küll. Puudu jääb veel 7 eurot päevas ehk 210 eurot kuus. Kui säästuruumi enam pole, siis ehk on võimalik see raha teenida n-ö haltuurat tehes? Info mõttes, et Õpetajate Leht maksab selle sama artikli eest mulle kätte 53,09 eurot ehk kuuga teenin umbes-täpselt vajaliku summa. Loomulikult ei peaks kõik Eesti õpetajad igal nädalal lehtedesse lugusid vorpima, kuid lisateenistuse võimalusi on teisigi. Näiteks rahateemalist blogi (moneyisyourfriend.eu) pidav inglise keele õpetaja Kristi Saare teeb lisaks õpetamisele vahest tõlketöid. On võimalik pakkuda eratunde, abi eksamiteks valmistujale või kas või pikal suvevaheajal käia Soomes marju korjamas. Või ehk kirjutada midagi „Matemaatika õhtuõpiku” sarnast? Muidugi on ka võimalik, et võtad eeskuju oma pensionärist emast-isast ja saad veelgi väiksemate kuludega hakkama (keskmine vanaduspension oli 2014. aasta II kvartalis 350 eurot kuus).

Oleme jõudnud olukorda, kus igas kuus on võimalik investeerida 418 eurot ja meie elamiskulud kuus on 400−600 eurot (sõltuvalt lisasissetulekust). Et saavutada esimese taseme rikkus, peaksime kuus teenima vähemalt 400 eurot passiivset sissetulekut ehk 4800 eurot aastas. Selle loomiseks on üks parimaid viise dividendiaktsiad. Alustada võib siit samast Tallinna börsilt.

Nimelt soosib Eesti maksusüsteem passiivselt dividendidesse investeerimist, kuna eraisikute jaoks on laekunud dividendid maksuvabad. Mida vanemaks saad sina, seda vähem jaksad töötada. Mida vanemaks saab aga sinu raha, seda töökamaks ta läheb. Keskmiselt läheb 50% klubis (samal ajal kõik dividendid reinvesteerides) esmase rikkuse saavutamiseks aega 8−15 aastat. Mida rohkem ja järsemaid langusi vahepeal aktsiaturgudel tuleb, seda kiiremini rikkaks saad. Siit hea õppetund kõigile, kes aktsiate langust kardavad – dividendiportfelli ehitavale investorile on börsikrahh parim, mis juhtuda saab. 2009. aastal oli võimalik soetada dividendiaktsiaid mitu korda odavamalt kui täna. Näiteks 2008. aastal Tallinna Vee aktsiasse investeeriv 50% klubi liige oleks tänaseks juba rahaliselt vaba – pensionisamba oleks võinud endale luua kõigest kuue aastaga. Nii, et loodame, et suured rahutused ja krahhid aktsiaturgudel on veel ees.

Sammud dividendiaktsiatega rikkaks saamisel:

• Kuluta vähem, kui teenid, ja investeeri ülejääk regulaarselt Tallinna börsi dividendiaktsiatesse, näiteks iga kahe kuu tagant.

• Valik on väike – ja alustavale investorile on see hea. Laias laastus on Tallinna börsil 4−7 dividendifirmat – kõige stabiilsemad nendest on Tallinna Vesi, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehitus ja Harju Elekter. Väikeste mööndustega võiks investeerida ka Olympicu, Tallinki ja Silvano Fashion Groupi aktsiatesse.

• Igal hiliskevadel laekub sinu kontole ettevõtetelt dividend – osta selle eest uusi aktsiaid. Ideaalis võiks sul portfellis olla vähemalt 4−5 ettevõtte aktsiaid.

• Kui oled rahalise vabaduse saavutanud, võid ka dividendid jagada kaheks: 50% investeeri uutesse aktsiatesse ja 50% eest osta näiteks puhkusereis.

Eespool mainitud Kristi Saare on veidi enam kui kahe aastaga suutnud luua endale passiivse sissetuleku, mis katab ära ühe kuu õpetaja palga. Lisaks dividendiaktsiatele investeerib ta ka ühisrahastuse abil väikelaenudesse ja kinnisvarasse. Nendest aga räägime järgmisel korral.