Eesti Õpilasesinduste Liit nendib seoses esmaspäevase traagilise koolitulistamise juhtumiga Viljandis, et Eesti ei ole pärast tänast enam endine ja üha suuremat tähelepanu on vaja pöörata turvalisusele koolis.

„Oleme kaotanud puutumatuse koolitulistamise osas ning kahjuks ei ole tänasest alates Eesti enam see, mis ta oli eile. Tegemist on väga sünge sündmusega meie ajaloos,” seisab liidu esmaspäeva õhtul tehtud avalduses, milles avaldatakse sügavat kaastunnet kõigile hukkunu lähedastele, tragöödia tunnistajatele ja kooliperele.

Õpilasi esindav liit rõhutab, et oluline on küsida, mis on juhtumi tagamaad, mis ajendas õpilast sel moel käituma ja kuidas oleks saanud seda ennetada, aga ka pöörata senisest enam tähelepanu sellele, mida edaspidi teha, et taolist tragöödiat vältida.

„Üha enam on vajalik pöörata suuremat tähelepanu turvalisusele koolis. Äärmiselt tarvilik on tagada igas koolis konkreetse turvalisuse kava olemasolu. Turvaline koolikeskkond on iga koolitöötaja, õpilase ja lapsevanema jaoks oluline, mistõttu peab kooli juhtkond vastutama koolis maksimaalse turvalisuse tagamise eest. Veel enam – iga koolipere liikme võimuses on midagi ära teha turvalisuse kindlustamise jaoks,” seisab avalduses, mille kohaselt peaks iga koolipere liige teadma, kuidas käituda ohuolukordades – olgu see tulekahju või koolitulistamine.

„Kuigi koolivägivalla temaatika on olnud aktuaalne juba mõnda aega, siis alles praegu, pärast tragöödiat, oleme tajumas selle probleemi sügavust,” tõdevad õpilased, leides, et selle teemaga tuleb tegeleda aktiivselt, sisuliselt ning tulemuslikult.

„Tuleb suurenda märkamist ja hoolimist üksteise suhtes. Õpilased peavad käima silmad lahti, et tähele panna ebatavalisi pingeid, käitumist, meeleolu koolimajas, omavahelises suhtlemises, samuti sotsiaalmeedias. Õpetajad peavad olema koolitatud ka keerulisemate olukordade ära tundmiseks ja nende varajaseks lahendamiseks. Iga koolipere liige peab olema võimeline märkama kiusamist ja olema valmis sekkuma. Tuleb silmas pidada, et koolivägivald ei esine üksnes õpilaste vahel, vaid ka õpetajate ja õpilaste ning õpetajate seas. Iga juhtumit tuleb märgata juba varajases staadiumis, et vältida selle kulmineerumist,” leiavad õpilaste esindajad.

Õpilased lisavad, et vajalik on välja selgitada, millised on põhilised pingeallikad koolipere omavahelistes suhetes, rõhutades koolirõõmu puudumist: „Liigne kodutööde maht, faktipõhine õpe, kontrolltööde suur hulk, mahukad õppekavad ja ebapiisavad õppematerjalid põhjustavad koolirõõmu vähenemist. Riiklikult tegeletakse ainekavade mahu vähendamisega, ent oluline on teostada reaalset kontrolli nende rakendamisele koolides.”

„Koolivägivalla vähendamiseks, koolirõõmu suurendamiseks ning kooli turvalisuse tagamiseks on tarvilik haridus- ja teadusministeeriumi, kooliperede, lapsevanemate ja huvikaitseorganisatsioonide koostöö, et kaardistada erinevaid lahenduskäike. Koolikiusamine peab lõppema ja kõigi nulltolerants vägivalla suhtes on selle eelduseks,” seisab õpilaste pikas pöördumises.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis esindab oma liikmete kaudu üle 90 000 Eesti üld-, kesk- ja kutsehariduskoolide õpilase.