Teist aastat tunnustatakse parimaid õpetajaid väga pidulikult. Otse­ülekanne Vanemuise kontserdimajas aset leidvalt auhinna­galalt „Eestimaa õpib ja tänab” algab ETV-s 4. oktoobril kell 19.

Tublimaid õpetajaid, koolijuhte, õpilasvõistluste võitjaid ja haridussõpru taas prožektorite valgusse punasele (õigupoolest sinisele!) vaibale tooma ajendas mulluse ürituse menu. Auhinnagala läks südamesse nii saalis kui ka telerite ees viibinuile ja sellest räägiti hiljemgi. Kõrged olid ka vaatajareitingud. Seepärast otsustaski haridus- ja teadusministeerium samas stiilis jätkata.

„Üldistes raamides on ülesehitus sarnane. Pooleteisetunnise otseülekande sisse peavad taas ära mahtuma kõned, tervitused, auhindade üleandmine, muusikaline osa,” lausub gala üks vedajaid, haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna asejuhataja Tarmu Kurm. Et põnevust tuua, on programmi pikitud lõbusad sketšid. Eelmisel aastal näidati animatsioone, tänavu esitavad näitlejad Oskar Lutsu „Kevade” aineil sündinud vahepalu. Raamatust pärinevad tuntud stseenid on viidud tänapäevasesse ja humoorikasse võtmesse. Stseenide ja kogu gala lavastaja on Ain Mäeots.

Meeleolu loob laval väike sümfooniaorkester. Muusikaliste tervitustega astuvad üles vennad Johansonid, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi bänd, Lenna Kuurma, Karl-Erik Taukar, Shate tantsukool. Lõpulaul on Tartu Karlova kooli 5.a klassi koorilt.

Nagu mullu, saab ka tänavu õhtujuhina teledebüüdi teha üks õpetaja. Koos näitleja Liisa Pulgaga astub üles Väike-Maarja gümnaasiumi emakeeleõpetaja Indrek Lillemägi. Ühes vaheklipis piilub kaamerasilm ka õpetaja Lillemäe koolitundi. „Olen tööga liialt ametis, et palju muretseda,” lausub tulevane õhtujuht. „Kui laval kukungi, oskan selle üle loodetavasti naerda. Otse-eetris tähelepanu keskpunktis pole ma varem olnud, aga piirdume ühe proovipäevaga. Käed ja hääl võivad ikka värisema hakata, kuid ilma harjutamata sellest ju üle ei saagi. Mulle on ikka katsetada meeldinud.”

Liisaga on Lillemägi kohtunud korra, kui näitleja külastas tema tundi.

„Kadusime oma nooruse tõttu kenasti kaheteistkümnendike sekka ära,” muheleb Lillemägi. Kogu võttemeeskond tundus väga positiivne ja avatud, ka õpilastele jäi mõnus mulje.

Eri kategooriate nominendid on välja valitud linnade ja maakondade ning organisatsioonide esitatud parimate seast ja laureaatide nimed hõigatakse välja tõepoolest alles auhinnagala käigus. Seega peaks õhtusse jaguma hulk meeldivaid üllatusi. Nagu päris Oscari galal, saab iga laureaat ka kujukese – kunstnik Ranno Päi valmistatud Joosepi. Tühjade kätega ei pea lahkuma teisedki esitatud kandidaadid – neid on ootamas tänukirjad ja väike kingitus.

Õpetajatega koos tänatakse rahvusvahelistel võistlustel edukalt osalenud õpilasi, keda on kohale kutsutud ligi sada. Tänu pälvib ka parim juhendaja.

„Kaks on juba traditsioon, tahaksime ka tuleval aastal auhinnagalaga jätkata,” sõnab Tarmu Kurm. HTM-ile on kaaskorraldajana toeks Eesti haridustöötajate liit.

—

Keelekümbluse eestvedaja

Aasta lasteaiaõpetaja auhinna nominent Julia Faizullova on tõeline keelekümbluse entusiast, kelle vedamisel on Tartu Kellukese lasteaias ellu viidud palju eesti keele õpet toetavaid projekte. Ta ei hoia kogemusi endale, vaid jagab neid nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel keelekümbluse kokkusaamistel.

„Julia on väga loov õpetaja, pidevalt otsib uusi asju, mida paremini ja huvitavamalt teha,” räägib Kellukese lasteaia õppealajuhataja Julia Eskor. „Lapsed armastavad teda väga. Ta on väga tolerantne ja oskab igale lapsele läheneda. Sõbralik, empaatiline, vastutustundlik. Võin kindel olla, et kui oleme milleski kokku leppinud, on asi tehtud rohkemgi kui vaja.”

Lapsevanemad võivad kindlad olla, et õpetaja Julia käe alt tulnud lapsed on kooliks hästi ette valmistatud ja saanud korraliku vundamendi eesti keele õppeks. Kuigi Kellukeses kasutatakse osalist keelekümbluse mudelit, tulevad lapsed toime ka täieliku keelekümbluse klassis.

Faizullova on ka algajate lasteaiaõpetajate mentor.

—

Rahutute hingede päästja

Aasta klassijuhataja auhinna nominent Aare Veedla (pildil) on klassijuhataja koguni kahele Rakvere täiskasvanute gümnaasiumi klassile: kaheksandale ja üheksandale. Töö pole kergete killast, mõlemas klassis õpivad käitumisraskustega lapsed, 14−16-aastased.

„Nad on tavalised lapsed, aga mõni on teistest kärsitum, mõni ei jõua teistele hästi järele,” iseloomustab ta oma kasvandikke. „Koostöö lapsevanematega on kõige alus. Mõne ema-isaga suhtleme iga päev ja koosolekuid teeme vähemalt korra kuus.”

Veedla õpetab tööõpetust ja kehalist kasvatust. Kehalise tunnis tahavad rahutud hinged kõik ruttu kaelast ära saada ja teevad kaasa ülepeakaela. Õpetajal läheb vaja järjekindlust. Aga tööõpetus rahustab väga palju, seal nad nokitsevad oma asju teha.

Et abiõpetajaid pole, tuleb Veedlal vahel klassijuhatajana ka ainetundides istuda ja vajadusel abiks olla.

Kasvatusraskustega lapsed on Veedla tugevail õlul juba tosin aastat. Kaadrikaitseväelase taustaga mees tegutseb ka abipolitseinikuna ja hoiab õhtul-ööselgi poistel silma peal.

„Vanemad helistavad vahel ka pärast kümmet, et laps kadunud. Olen lapsi kooli ja koju toonud küll ja küll,” ütleb ta.

Eelmisest aastast on tulnud täiskasvanute gümnaasiumi õppima ka puudega lapsi. Uusi tulijaid algul võõrastatakse, aga üsna varsti võtavad rasked poisid tulijad omaks ja hoiavad kokku.

Küllap hõlbustab teineteisemõistmist seegi, et Veedla ise on õppinud Rakvere õhtukeskkoolis, kuhu kutsekooli pooleli jätmise järel sattus. Tänaste kolleegide seas on tema kunagisi õpetajaid.

Hilisemas eas on ta õppimisega aga hoogu sattunud ja lõpetas hiljuti Lääne-Viru rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö alal.

„Minu suurim rõõm on see, et noored lõpetavad kooli, enamik on läinud edasi õppima ja paljudel on pered. Nad käivad tööl ega ole hulkuma jäänud,” nendib Veedla, kes on palju hingi ära päästnud.

Sirje Pärismaa

—

Hingega metsaasja kallal

Ühel päeval astus üle kooli lävepaku õppija, kes Aino Möldriga kohtudes sõnas: „Teie oletegi siis see legendaarne Aino Mölder …” Ainot teatakse, Ainot tuntakse.

Aino Mölder (pildil) on Luua metsanduskooli staažikamaid õpetajaid, kes töötab koolis juba 1978. aastast. Tema esimesed ametikohad olid haljastusinsener ja puukooli juhataja, õpetamisega tegi ta algust 1990-ndatel. Aino õpetab metsanduse, aianduse ja loodusturismi õppevaldkondades ning tema antavad õppeained ulatuvad puuliikidest kuni loodusturismi korralduseni, õppijateks nii noored põhikoolijärgsed poisid-tüdrukud kui ka eakad täiskasvanud õpipoisiõppest. Kui kell kukub ja tunnid lõppevad, ei kustu Aino klassis või kabinetis tuli niipea, sest õppurid ei malda koju minna, vaid ammutavad teadmisi ahnelt edasi. Suur osa Aino tundidest toimuvad õues: küll puukoolis, küll pargipuude vahel. Tundide ettevalmistusse suhtub ta ülima tõsidusega. Kolleegid on harjunud, et Aino nahistab põõsas – ta kogub oksi, mida tunnis õppematerjalina kasutada.

Aino on meisterõpetaja. Meister, kes lisaks õppijatele on olemas ka kolleegide jaoks − mentoriks noortele ning alati valmis nõustama ka staažikamaid kolleege. Koolis pole töögruppi, kes saaks hakkama Ainota: tema teadmised, kogemused on asendamatud kvaliteedi-, personali- ja praktikameeskonnas. Aino töövõime on imetlusväärne. Ta on kirjutanud hulgaliselt erialaseid publikatsioone ajalehtedes ja ajakirjades, ta on mitme õppematerjali autor ning tõlkija.

Kui kooli pargis on näha usinaid arboriste vilkalt köitega puu otsa ronimas, on ka alati Aino kohal. Ta on arendanud välja arboristiõppe ning on üks arboristide ühingu asutajaid.

Välismaal metsandusringkondades liikudes on tavapärane küsimus, kuidas Aino elab, ja soojad tervitused ei jää kunagi saatmata.

„Aino Mölder on karismaatiline, hooliv ja võluv isiksus. Ta räägib huvitavalt, tekitab koduse õhkkonna. Ta on õpilaste suhtes lugupidav, tähelepanelik ja kaalukas. Ta on alati hingega asja kallal,” on öelnud õpilased Aino kohta.

Anu Vaagen, Luua metsanduskooli arendusjuht

—

Õpetab maailma südamega vaatama

Ma usun, et ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamisel on kaks peamist eesmärki − kujundada kriitiliselt mõtlevat inimest ning arendada sallivust, ütleb aasta gümnaasiumiõpetaja auhinna nominent, Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja Aare Ristikivi (pildil). „Mõlemad ained pakuvad lõpmatul hulgal lugusid sellest, kui tähtis on tajuda oma tegude tagajärgi, mõelda oma peaga ning vaadata maailma südamega. Lõpuks ei ole ju oluline, kas inimene seda või teist fakti teab, see ei ole eesmärk omaette, oluline on õppida varasemate põlvede kogemusest. Kes on maailma mõistma õppinud, need teavad, et me kõik vastutame, ja mitmekesisus teeb meid vaid tugevamaks.”

Mitmekesine on ka Ristikivi roll oma koolis. Ta on olnud kooliajaloo muuseumi loomisel eestvedaja ja lükanud käima ajalooringi, kus vilistlasenagi veel osaletakse.

„Armastan väga oma tööd ja mulle ei meeldi mõte, et pean tegelema inimestega, kes oma tegevuse vastu samasugust kirge ei tunne,” ütleb Ristikivi. „Õpilane on sageli koolipingis sellepärast, et ta peab ega saa valida. Ajalooringi tulevad vaid need, kes seda tahavad. Need inimesed jagavad minu kirge ajaloo vastu ja mul on nendega hea koos olla. Saan neilt väga palju tagasi. See on koht, kus õpilastest saavad sõbrad. Ka siis, kui kool juba läbi.”

Koolimuuseumil on Ristikivi sõnul kaks olulist mõtet: aidata luua sidet põlvkondade vahel ja aidata kaasa ajaloo keerdkäikude mõistmisele. Õpetaja loodab, et õpilane näeb muuseumi kaudu, kuidas üks idee on elanud läbi aegade, kuidas Hugo Treffneri unistus haritud Eestist on kõige kiuste ajale vastu pidanud.

„Samas aitab mikroajalugu − ühe institutsiooni lugu − mõista terve Eesti ajalugu: Vabadussõjas hukkunutel on nimi ja põrandaalustes noorteorganisatsioonides osalesid konkreetsed inimesed,” nendib ta.

„Aare Ristikivi on õpetaja, kelle puhul on väga hästi aru saada, et ta armastab oma tööd kogu hingest. Tema tunnid on alati põhjalikult ettevalmistatud ja teda kuulates on aru saada, et need teadmised ei pärine ainult õpikust,” arvavad 12.e klassi õpilased Andrea Uibo ja Marja Stina Saaliste.

Noorte sõnul on nende õpetaja väga laia silmaringiga oma ala professionaal, kelle käe all on neil au õppida. Õpetaja ootab pühendumist ja huvi ka õpilastelt. Tema ootused kajastuvad kontrolltöödes, mis pole just lihtsamate killast. Ikka selleks, et õpilane saaks õpitavast aru ega õpiks teksti pähe.

„Õpetaja Ristikivil on oma põhimõtted, mida ta kindlalt järgib. Tundides valitseb vaikus ja kord. Õpilastel on tema vastu suur austus, mille ta on ka igati ära teeninud. Tema naljad hoiavad tunni erksana ja tuju üleval,” ütlevad Uibo ja Saaliste.

Klassijuhatajana on Aare Ristikivi tõeline sõber, kes hoiab õpilasi väga.

„Ta ütles meile, et 12. klassi alguses oleme juba peaaegu inimeseks saanud. Päris inimesteks saame aga siis, kui kool on lõpetatud. Tema roll klassijuhatajana on anda viimase kolme kooliaastaga õpilastele kaasa tarkused ja väärtushinnangud iseseisvaks eluks. Tema klassil on sellega vedanud. Iga klassijuhataja ei kutsu õpilasi enda poole teeõhtule ega mängi neile jõuluvana!” kiidavad õpilased. „Kuid väga tähtis on talle ka distsipliin. Puudumised on lemmikteema ja armu ei anna ta kellelegi. Jõudu, jaksu ja suuri tegusid meie armsale Ristikivile!”

„Õpetaja rõõmud ja mured on suuresti ajatud, kord tundub olulisem üks, kord teine aspekt,” mõtiskleb Aare Ristkivi. „Teen oma tööd rõõmuga, minu ümber on kolleegid, keda väga hindan, ning õpilased, keda austan − mida muud ikka elult tahta!”

Sirje Pärismaa

—

Mida tõi teie koolile tiitel aasta tegu 2013?

Liina Tamm, Konguta kooli juhataja:

Aasta teo tiitli saamine oli meie kooliperele justkui kaks ühes − nii tunnustus kui ka tuntus. See tekitas paljudes huvi ja kooli saabus külalisi Eestimaa väga erinevatest koolidest. Isegi EL-i haridusametnikele ja koolidirektoritele saime oma JukuAkadeemiat tutvustada.

Külaliste tulv oli kasulik kogu kooliperele, sest uksi teistele avades ja kogemusi jagades muutusime ka ise rikkamaks. Õpetajad said juurde enesekindlust ja lapsed suheldes sotsiaalseid oskusi ja julgust. Meie laste (algkool!) esimesed teadustööd ilmusid õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake. Koostööst Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA-ga  sündis laste loodusakadeemia ja seeniorid said elukestva õppe raames võimaluse õppida seeniorakadeemias.

Muidugi saime arvukalt osalemiskutseid seminaridele, konverentsidele. Meie lapsevanemad  ja kogukond olid kooli tegevusega rahul  ja meie koolis õppida soovijate hulk kasvas tuntavalt. Samas innustab edu meid olema jätkuvalt aktiivsed ja püüdlema  veelgi parema kooli loomise poole. Nüüd on meil juba ka JukuAkadeemiake  lasteaias ja kool kuulub Samsungi akadeemia digipöörde pilootkoolide sekka.

Aasta tegu 2013 muutis meie koolielu kiireks, põnevaks ja väljakutseid pakkuvaks. Saime olla koos uhked oma kooli üle.

—

NOMINENDID

Aasta lasteaiaõpetaja

• Reelika Täht (Tallinna Luha lasteaed)
• Elme Männi (Kihnu kool)
• Julia Faizullova (Tartu Kellukese lasteaed)

 

Aasta klassijuhataja

• Chris-Evelin Luik (Tallinna inglise kolledž)
• Raili Roosi (Vana-Vigala põhikool)
• Aare Veedla (Rakvere täiskasvanute gümnaasium)

 

Aasta klassiõpetaja

• Annika Lond (Viljandi Kesklinna kool)
• Elin Karuoja (Konguta kool)
• Kristi Rahn (Gustav Adolfi gümnaasium)

 

Aasta ­põhikooliõpetaja

• Astrid Salumets (Tartu Veeriku kool)
• Meeli Nõmme (Põltsamaa ühisgümnaasium)
• Lydia Rahula (Tallinna 21. kool)

 

Aasta gümnaasiumiõpetaja

• Ive Porkon (Ülenurme gümnaasium)
• Nelya Avdeeva (Narva humanitaargümnaasium)
• Aare Ristikivi (Hugo Treffneri gümnaasium)

 

Aasta ­kutseõppeasutuse ­õpetaja  

• Silvi Pihlakas (Võrumaa ­kutsehariduskeskus)
• Jüri Vaga (Kuressaare ametikool)
• Aino Mölder (Luua metsanduskool)

 

Aasta õppeasutuse juht

• Andres Laanemets (Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium)
• Ivo Eesmaa (Kärdla ühisgümnaasium)
• Matti Martinson (Tallinna Rahumäe põhikool)

 

Üldhariduse sõber

• Eesti sõjamuuseum − kindral Laidoneri muuseum (Kristjan Luts)
• Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool (Enn Roosi)
• MTÜ TG Lapsevanemad (Merle Ruzitš, Marika Tali)

 

Kutsehariduse sõber  

• Rauno Jakobson (Reboot OÜ)
• JELD-WEN Eesti AS (Tarmo Talvet)
• SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (Kaja Mander)

 

Aasta tegu  

• ERR saate „Üheksandikud” meeskond
• Tori põhikooli projekt „Tori kauniks” (Anne Borkvel)
• Teadmiskeskus Collegium Eruditionis (Peeter Sipelgas)

 

Allikas: HTM