Uued hooned esitavad uusi väljakutseid

2 minutit
3 vaatamist

14. novembril avati Tallinna ehituskooli täielikult uuendatud õppekompleks.

Ehituskooli peahoone sai põhjaliku uuenduskuuri – ehitati juurde treppe, süvendati soklikorrust, arendati välja katusekorrus, klassid ja töökojad said pakettaknad jne. Täiesti maha lõhuti hoovipealsed vanad madalad töökojad ning püsitati nende asemele moodne paljude suurte akendega kahekorruseline praktikahoone (3300 m²), kus on lagede kõrgus ligi kuus meetrit. Remondi käigus muretseti ehituskoolile ka uus sisseseade. Üks uhkemaid asju on kindlasti automaatjuhtimisega puidutöö CNC-pink.

Ümberehitus läks maksma ligi üheksa miljonit eurot, mis tuli Euroopa regionaalarengu fondist SA Innove vahendusel. Üldmulje on selline, et Soomes ja Rootsiski ei ole ehitajaks õppijal ilmselt paremaid tingimusi kui uuenenud Tallinna ehituskoolis.

Uus õppekompleks hoiab oluliselt energiat kokku. Välisseinad said paksu vooderduse, soklikorrus isoleeriti maapinnast ja praktikahoone katusele paigaldati päikesepaneelid. Kui on palju valgust, hakkavad need tootma elektrit rohkem, kui kool ise vajab, mistõttu elektri ülejääk voolab linna elektrivõrku – voolumõõtja hakkab töötama tagurpidi. Praktikahoonet köetakse maaküttega, kuid lisaks on üles pandud puiduküttekatel, mida hakatakse külmal ajal kütma tisleritöökojas tekkivast saepurust pressitud briketiga. Tööriistade jms pesemiseks kasutatakse katuselt kogutud vihmavett. „Päris passiivmaja ei õnnestunud ehitada, aga pika sammu selles suunas tegime küll, sest meie õpilased peavad juba õppimise ajal tänapäevaseid lahendusi nägema,” märgib ehituskooli direktor Raivo Niidas.

Kuna uues õppekompleksis on tunduvalt rohkem ruutmeetreid pinda, kui oli ajutisel asenduspinnal endises sidekoolis Lasnamäel, on ehituskoolil nüüd võimalus oma õpilaste arvu kasvatada. Raivo Niidas loodab, et muuhulgas suurendavadki noorte huvi ehitaja elukutse vastu uued avarad ruumid ja tänapäevased seadmed. Ehituskool hakkab pakkuma senisest rohkem kursusi ka täiskasvanud õppijatele. Kaugema tuleviku üle arutledes on olnud koolis juttu välismaalt tulevate õpilaste õpetamisest.

Tallinna ehituskool on 1947. aastal asutatud ehitus- ja puiduerialasid õpetav oma valdkonna juhtiv kutsekool. Koolis saab õppida üheksat eriala (kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus, ehituspuusepp, ehitusviimistlus, puit- ja kiviehitiste restauraator, elektrik, keskkonnatehnika lukksepp, tisler, mööblirestauraator, pehme mööbli valmistaja). Õppetöö toimub eesti ja vene keeles. Lisaks pakub ehituskool täienduskoolitust.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koolijuht Ott Pärna: „Rakenduslik keskharidus peab muutuma teadlikuks ja popiks valikuks“

„Üks suurimaid väljakutseid seoses tööturu ja tehnoloogia arenguga on reaalainete…

9 minutit

Kaks kooli, üks missioon: kuidas sünnib Tallinna uus rakenduslik kolledž?

„Usun, et loodava kolledži suurim tugevus on võimalus võtta parim kummastki koolist ja…

9 minutit

Pealinna kutseharidus koondub tööjõuturu vajaduste kohaselt

„Tallinna praegune kutseõppeasutuste võrk muutub reformi tulemusel tõhusamaks, erialade dubleerimine kaotatakse ning paraneb ressursside kasutamine,“…

14 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht