Tartus 10. ja 11. detsembril toimunud seitsmendal väärtuskasvatuse konverentsil „Hea kool kui väärtuspõhine kool. Kuidas tagada kiusamisvaba haridustee?” arutasid õpetajad, koolijuhid, õpilased, tugispetsialistid, lapsevanemad ning koolipidajad, kuidas tagada igale õpilasele kiusamisvaba haridustee.

Kiusamisest rääkimiseks ja selle ennetamiseks on avaettekande pidanud professori Christina Salmivalli sõnul oluline probleem koolielus ära tunda. Kiusamine on süstemaatiline ja korduv agressiivne käitumine inimese vastu, kes ei saa ennast kaitsta, sest on teistest näiteks noorem, väiksemat kasvu või kaaslaste silmis madalama staatusega. Salmivalli tõi välja, et õpetajal on suur roll kiusamise ennetamisel – uuringud näitavad, et kui õpetaja on selgelt väljendanud, et on kiusamise vastu, ning õpilased teavad õpetaja suhtumist, esineb klassis kiusamisjuhtumeid vähem.

Koolikiusamine on Eestis arvestatav probleem, selgus TÜ õigusteaduskonna lektori Anna Markina ettekandest. Tema sõnul on meie õpilased Euroopas koolikiusamisega kokkupuutumisel teisel kohal, jäädes alla vaid Sloveeniale.

Kiusamisel on traumeeriv mõju nii kiusatavale kui ka lapsele, kes kiusamist pealt näeb, rääkis laste­psühhiaater Piret Visnapuu-Bernandt. Kiusamine vallandab kehas sarnased reaktsioonid mis stressi ja hirmu puhulgi ning mõjutab nii emotsionaalset, vaimset kui ka kehalist heaolu.

Professor Suvianna Hakalehto-Wainio analüüsis kiusamist ÜRO lapse õiguste konventsioonist lähtuvalt. Ta rõhutas, et turvalise koolikeskkonna loomisel on oluline pidada silmas lapse huve – tähtis on kõigi laste – nende vanusest olenemata – arvamus ära kuulata ning otsuste tegemisel arvesse võtta.

Tunnistades kiusamise kolme põhitunnust, milleks on tahtlikkus, järjepidevus ja jõudude ebavõrdsus, on selge, et ka kiusamisvastane tegevus ning turvalise keskkonna loomise protsess peab olema teadlik, planeeritud ja pidev, selgitas Kristiina Treial SA-st Kiusamise Vastu.

Turvalise haridustee tagamine algab TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul teadlikust väärtuskasvatusest koolis. Hariduse eesmärk teadmiste edastamise kõrval on valmistada õpilasi ette tulevaseks eluks. Selleks on haridusasutusel oluline läheneda õpilastele individuaalselt, et aidata neil oma tugevusi ja võimeid tundma õppida ning välja arendada.

Konverentsi teisel päeval toimunud miniintervjuudes said sõna kooliga seotud osapoolte esindajad: õpilased, õpetaja, tugispetsialist, lapsevanem, koolijuht ning koolipidaja. Jäi kõlama, et kiusamise ennetamine ja turvalise keskkonna loomine on küll asjaosaliste koostöö küsimus, kuid initsiatiiv saab tulla igaühelt.

Konverentsil kuulutati välja liikumine Kiusamisvaba Haridustee Eest. Liikumise asutajad MTÜ Lastekaitse Liit, SA Kiusamise Vastu, MTÜ Noorteühing TORE ja Tartu ülikooli eetikakeskus otsivad ühiselt lahendusi elujõulise koostööplatvormi loomiseks, et kõigisse Eesti lasteasutustesse ja üldhariduskoolidesse jõuaks kiusamist ennetav ja lahendav tõenduspõhine programm.  Liikumise loomist tunnustavad õiguskantsleri kantselei (lasteombudsman) ning haridus- ja teadusministeerium.