Haridus- ja teadusministeerium kuulutas välja konkursi 2014. aasta parima keeleteo selgitamiseks, kandidaate saab esitada 18. jaanuarini.

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2014, e-posti aadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu”).

Kandidaatide esitamisel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ning teada anda keeleteo nimetus ja tegija(d) ning tema/nende kontaktandmed, keeleteo kirjeldus ning enda kontaktandmed.

Mullu nimetati aasta keeleteoks Reili Arguse ja Cattre Heina loodud lapse keelelist arengut toetavad mängud ning rahvaauhinna sai Võrumaa noorte keelelaager.

Varem on aasta keeleteoks nimetatud Silvi Vare sõnaraamat „Eesti keele sõnapered”; Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele; Janar Vaigu, Artur Räppi, Igor Markatšovi ja Sandra Meigase eestikeelse hääljuhtimise loomine pimedate inimeste tehnilistele abivahenditele; Külli Laose, Reene Lease ja Evi Vesiku „Aabets” (Kihnu aabits); Janika Leoste eestikeelse väikelastekeskkonna http://mudila.lastekas.ee loomine;  Eesti rahva enda loodud noorte laulu- ja tantsupidu (Laulupeo korraldamise peakomisjon) ning 19 Eesti kooli üleskutse „Kroon eesti keelele!”.

Rahvaauhinna on varem pälvinud Eesti etümoloogiasõnaraamat (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar), Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi), eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev), doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva) ning lavastus „Keeleuuenduse lõpmattu kurv” (Anu Lamp).