10. detsembrini saab kandideerida rahvusvahelisse kogemus­õppeprogrammi „Education For Future” (E4F).

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse programm E4F pakub koolijuhtidele ja õpetajatele võimalust minna oma silmaga vaatama, kuhu on jõutud kooliarendusega Hollandis, Šveitsis, Taanis.

Programmi esimeses lennus osales Eestist 14 õpetajat ja haridusjuhti. Nad külastasid 16 kooli Põhja-Hollandis, ühte Taanis ning nelja Tallinnas.

Kõik osalenud töötasid programmis osalemise ajal välja oma kooliarendusprojekti, näiteks uue ja täiendatud õppekava põhikooli kolmandale astmele; uue missiooni- ja visioonidokumendi gümnaasiumiastmele, õpetajate nõustamis- ja tagasisideprogrammi jmt.

Detsembri lõpuni saab kandideerida programmi E4F järgmisse lendu, mis alustab kümme kuud vältavat rahvusvahelist kogemusõppeprogrammi 2015. aasta veebruaris. Lähem info http://www.tlu.ee/et/hik/Education4Future, klemen.slabina@tlu.ee.

Hollandi lapsevanem hindab digiõpet kõrgelt

Nii tõdeb Tallinna Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm, kes külastas Hollandis kooli, kus enamikku ülesannetest täitsid õpilased tahvel­arvutit kasutades. Huvitav oli asja juures see, et koolimaja alles ehitati ja tunnid toimusid lagedale platsile paigutatud konteinerklassides, kuid lapsevanemad tõid oma lapsi sellest hoolimata sinna kooli isegi kaugetest kohtadest. Mõnevõrra üllatas Rohunurme, et rikkas riigis nagu Holland on klassides nii palju õpilasi, kuid igas klassis oli mitu tegevuskeskust, mille vahel lapsed siis liikusid.

Hollandis nähtu andis Veiko Rohu­nurmele kindlustunnet ja uut indu rakendada digiõpet ka oma koolis. Nii alustatigi Südalinna koolis tänavu teisest veerandist 3. ja 5. klassis pilootprojekti, milles õpitakse suures osas tahvelarvutite abil. Mõlema klassi jaoks on koolil tahvelarvutid ja ka asjatundlikud õpetajad – Anneli Kesksaar ja Saskia Tärk.

Karjääriõpetus – kaks õpetajat korraga klassis

Hollandis pannakse suurt rõhku õpetajate koostööle, toonitab Mustamäe reaalgümnaasiumi direktor Natalja Vergun. Ta nägi mitut tundi, kus klassis oli korraga kaks õpetajat. Näiteks bioloogiatunnis oli üks õpetaja pigem teoreetik, teine rõhutas teema praktilist poolt. Muusikatunnis õpetas populaarne muusik arvutiprogrammi abil muusikat komponeerima. Õpilased olid vaimustuses.

Niisamuti viiakse tänavu septembrist Mustamäe reaalgümnaasiumis läbi karjääriõpetuse tunde – klassis on tutvustatava eriala tunnustatud esindajad, kes puutuvad oma valdkonnaga kokku iga päev.

Mustamäe reaalgümnaasiumis on plaanis ka koostöövorm, kus ühe klassi aineõpetajad saavad juba augustis kõik kokku ja panevad üheskoos paika, kes, mida ja millal selles klassis õpetab ning mida võiks kahe õpetajaga mitmele paralleelile koos õpetada – näiteks matemaatikat ja muusikat, kehalist kasvatust ja muusikat jne.

Esimesed hea koostöö kogemused Mustamäe reaalgümnaasiumil juba on – juhtkond ja tugiteenuste spetsialistid külastasid klassi, kus on probleeme. Seejärel korraldati lastevanematele ja selles klassis õpetavatele õpetajatele ühised koosolekud. Juba paari nädala pärast hakkas klassis olukord paranema, sest kõik hakkasid tegutsema ühise eesmärgi nimel.

Reaalgümnaasiumis on mõeldud ka klasside iseloomustuste kirjutamisele. Kui on selgelt kirjas, missugused õppemeetodid ühe või teise klassi õpilaste puhul kõige paremaid tulemusi annavad, saab näiteks uus õpetaja sellega arvestada. See on ettepoole suunatud koostöö.

Taanis on ka linnakoolis liitklassid

Kadrioru saksa gümnaasiumi õppejuht Sirje Kaljula nägi Hollandis spetsiaalselt karjääriõpetuse nõuetele vastavalt ehitatud koolimaja. Õpilased said seal õppida kunsti, käsitööd, muusikat, aga ka toiduvalmistamist, pesupesemist ja -triikimist, väikelaste hoidmist, vanurite hooldamist ja palju muud.

Taanis üllatas õpetaja Kaljulat uus kool, kus klassiruumidel selgeid piire polnudki, selle asemel kogunesid õpilased koolimaja eri soppidesse ja nurgatagustesse. Istumiseks olid seal suured pehmed kotid, madratsid jms. Lapsed õppisid selles koolis liitklassidena: 2. ja 3. klass koos, 4. ja 5. koos jne. Igas liitklassis oli keskmiselt 25 õpilast. Õpiti väikeste kobaratena, mitte terve klass frontaalselt.

Sirje Kaljulale meeldis, et selles koolis õpetasid isegi seinad ja põrandad. Seintele olid joonistatud Taani lindude ja putukate pildid, põrandale Taani kaart, millele sai astuda. Põrandale oli joonistatud ka suur kaheksajalg, mille jalgu mööda hüpates said lapsed peastarvutamist jpm harjutada.

Kadrioru saksa gümnaasium katsetab nüüd ka ise õpilaste kobaratena õppimist. Esimesena kujundati ümber bioloogiaklass. Nüüd õpivad õpilased seal kõikides tundides neljaste rühmadena. Õpetaja annab ülesanded rühmadele kätte ja juhendab siis abivajajad.

Teiseks on Kadrioru saksa gümnaasiumil kavas hakata pidama oma partnerkooliga Saksamaal videotunde majanduse õppesuuna ainetes nii, et ühte ja sama loengut jälgiksid õpilased nii Eestis kui ka Saksamaal. Ettevalmistusena on juba tehtud kaks videolahendusega ühistundi Jakob Westholmi ja Tallinna ühisgümnaasiumiga, teemadeks tahtevabadus ja sotsiaalne vabadus. Kolme kooli õpilased nägid üheaegselt ekraanidel kolme klassi, õpetajat ning õpetaja slaide. Edaspidi tahetakse katsetada õppevormi, kus videoloengut pidav õpetaja polegi koolis, vaid vastavalt tunni teemale näiteks loomaaias, ettevõttes, riigikogus vm. Sirje Kaljula märgib, et nägi programmi E4F käigus lahendusi, mida on vaja teha ka 21. sajandi Eesti koolis. Elukestva õppe strateegia viis väljakutset muutusid tema jaoks selgemaks ja konkreetsemaks. Ta märkas aga sedagi, et mõnes asjas on Eesti kool maailma tipptasemel ja häbeneda pole meil midagi.

Holland on põnev pedagoogiline labor

Kogemusõppe programmi „Education for Future” koordinaator Klemen Slabina märgib, et Holland on haridusest huvitatutele põnev maa, sest seal katsetatakse palju, näiteks IT-võimaluste rakendamist õppes. PISA tulemused on Hollandis väga head, ehkki seal õpitakse kahes keeles ja on palju immigrantide lapsi. Hollandlasi huvitab, kuidas suudavad Eesti õpetajad õpetada samaaegselt nii põhi- kui ka keskkoolis – kuidas nad suudavad ümber lülituda. Hollandlased on rääkinud ka, et võib-olla peavad nemadki hakkama pakkuma õpilastele sooja koolitoitu.

Klemen Slabina toonitab, et välismaa koole külastades leiab inspireerivaid näiteid sellestki, kuidas toetada õpetajaid, kes tahavad oma kooli paremaks muuta, mida teha, et nad tunneksid ennast kaasatuna, kuidas kujundada õpetajatest ühtehoidev meeskond, tagada, et kõik meeskonna liikmed suhtuksid õpilastesse, kolleegidesse ja lastevanematesse lugupidamisega jne.