Eesti raamat „Balti riikide ajalugu” ilmus vene keeles

2 minutit
18 vaatamist

Ljudmila Dubjeva tõlkes ning Tartu ülikooli kirjastuse väljaantuna ilmus hiljuti venekeelsena Tartu ülikooli Balti poliitika professori Andres Kasekampi monograafia „Balti riikide ajalugu”, mille levitamist Venemaal peab Kasekamp suureks väljakutseks.

„Balti riikide ajalugu” on esimene ühe autori kirjutatud üldkäsitlus Baltikumi ajaloost, mis jälgib seostatult ja võrdlevalt kõigi kolme Balti riigi ajalugu alates esimeste asukate piirkonda saabumisest, Liivimaa vallutamisest ristisõdades ja Leedu kerkimisest keskaja Euroopa üheks võimsamaks riigiks, piirkonna liitmisest Venemaa keisririigiga ning uusaegse rahvusliku identiteedi teket.

Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp tähelepanu tormilisele 20. sajandile, mil Balti riigid saavutasid iseseisvuse, kuid pidid taluma nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa okupatsiooni. Raamat hõlmab samuti ülevaadet sellest, kuidas Balti riigid taastasid iseseisvuse ning neist said Euroopa Liidu liikmesriigid.

Algselt inglise keeles kirjutatud teost, mis ilmus 2010. aastal rahvusvahelise teaduskirjastuse Palgrave Macmillani maailmariikide ajaloole pühendatud sarjas, on vene lugejate jaoks täiendatud uue eessõna ja 2013. aastasse ulatuvate sündmustega. Kasekampi sõnul võibki ajaloo erinev tõlgendamine muuta raamatu levitamise Venemaal väljakutsuvaks.

Raamat ilmus eesti keeles 2011. aastal. Monograafia, mis on pälvinud Balti assamblee teaduspreemia, Eesti riigi teaduspreemia ning „Association for the Advancement of Baltic Studies” (USA) raamatu auhinna, oli 2011. aastal müüduimate raamatute nimekirjas.

Teos on avaldatud ka soome, läti, poola ja jaapani keeles. Pärast edukaid läbirääkimisi ühe Hispaania kirjastusega on oodata ka hispaaniakeelse tõlke ilmumist.

Monograafia venekeelset väljaandmist toetasid Tartu ülikooli kirjastamiskolleegium ja Euroopa Liidu-Vene uuringute keskus CEURUS.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit

Maarja – tüdruk, kelle päästis pihlakalaul

Eelmise aasta lõpus ilmus eesti keeles Osvalds Zebrise noorteromaan „Maarja“, mille keskmes on sõpruskonna lagunemine ning…

6 minutit

Raamatuaasta raamib mu read. Tosin tähtteost

Raamatuaasta inspireerib meid kõiki ette võtma midagi temaatilist, aga samas ikkagi tavapäratut ja teistelegi huvi pakkuvat. Kirjandusõpetajana püüdsin…

6 minutit
Õpetajate Leht