Ilmselt mäletavad paljud lapsepõlvest seda oranžide kaantega raamatut, kus on kirjas süngevõitu atmosfääriga lugu täis seiklusi, maagiat, armastust. Krabati legend on väga vana, ulatudes tagasi 17. sajandisse, ja väga elujõuline – sama nime kannavad nii rokkbänd kui ka arvutimäng, korraldatakse isegi Krabatfesti.

31. jaanuaril esietendub lavastaja Diana Leesalu käe all linnateatri Põrgulaval „Krabat”, kus nimiosas on Märt Pius, kaastegev linnateatri noorem meesvägi, vanameister Andrus Vaarik ja Maiken Schmidt. Maagilise maailma loomisel on olnud abiks kunstnik Jaagup Roomet, mustkunstnik Meelis Kubo, helilooja Ardo Ran Varres ja videotiim NULLpiksel.

„Krabatit” on enamasti teatrilavale toodud kui lõbusat lastelugu võluripoiste imetabaste juhtumistega. Paralleele tänapäeva tuntuima võlukunstiloo „Harry Potteriga” on tõmmatud ka „Krabati” trupis.

Diana Leesalu: „Minu meelest on selles loos peidus kõigi nende võlurilugude kõige olulisem tuum, põhiidee ja üdi ilma popkultuurilise detailirohkuse ja mastaapsuseta. Samas pole aga tegu pelgalt seiklusliku looga efektses vormis, sest see esitab küsimusi: kas teiste inimeste ees üleloomulike võimete abil eelise saamine kaalub üles pideva surmahirmus elamise? Ja mis jääb järele sõprusest, moraalist ja empaatiavõimest, kui käib pidev võitlus ellujäämise nimel?”

Linnateatri „Krabat” sobib vaatamiseks nii noortele kui ka vanadele. Süngete elementide tõttu seda eelkooliealistele ei soovitata.