Eesti koolis diskrimineerivad õpetajad järjekindlalt poisse.

Selline oli eelmise aasta lõpul peetud soolise võrdõiguslikkuse konverentsi sõnum. Konverentsi keskse ettekande pidas Barbara Read Glasgow’ ülikoolist. Ta märkis, et probleem on üleeuroopaline ja terav ka Suurbritannias, kus loogiliselt võttes peaks suhtumine valgetesse Briti ja mustadesse Aafrika lastesse palju rohkem erinema kui suhtumine poistesse ja tüdrukutesse. Barbara Readi uuringust ilmnes, et õpetajad poiste diskrimineerimist enamasti ei teadvusta, mistõttu ei näita poiste alavääristamine koolis ka vähenemise märke. Eestis tehtud uuringud näitavad, et meie õpetajad küll märkavad poiste diskrimineerimist, kuid ei pea seda probleemiks, mistõttu ei otsi ka lahendusi. Järgnevalt mõned huvitavad momendid Readi ettekandest.

Suhtumine poistesse Suurbritannias

Tüdrukud kõiges paremad. Suur­britannias torkab isegi ajalehtede peakirjadest silma, et poistega pole kõik korras, märkis Read. Lehtedes kirjutatakse, et juba 5. eluaastaks on poisid tüdrukutest maha jäänud, et algklassides on tüdrukud lugemises poistest kindlalt paremad, et mõni poiss ei oska koolis veel oma nimegi kirjutada jne. Matemaatika on seni ainus aine, kus Briti poisid on tüdrukutest veel paremad.

Poiss vajavat meesõpetajat. Barbara Read tõi välja mõned Suurbritannias levinud käibetõed, mis sisuliselt toetavad poiste diskrimineerimist. Näiteks usutakse, et poisid ei taha korralikult õppida põhjusel, et neid õpetavad naisõpetajad. Tooge kooli rohkem mehi ja poisid muutuvad korralikuks, sest meesõpetaja peab koolis paremini korda, on rangem, karmima käega ja pälvib kiiresti poiste lugupidamise, on neile eeskujuks. Teiste sõnadega – naisõpetajad ei teeks koolis nagu midagi valesti.

Glasgow’ ülikoolis uuriti õpilaste suhtumist mees- ja naisõpetajatesse. Vaatluse all olid 26 nais- ja 25 meesõpetaja õpilased. Selgus, et õpetaja sugu pole õpilastele üldse oluline – neile on tähtis, et õpetaja oleks tore ja sõbralik. Tuli välja ka, et karmi käega õpetajaid oli nii mees- kui ka naisõpetajate hulgas, meesõpetajad ei ole karmimad. Kui uuriti, kas meesõpetaja oleks poistele hea eeskuju, saadi vastuseks, et meesõpetaja ei saa poistele eeskuju olla, sest ta pole jalgpallur ega rokkstaar. Poistele on eeskujuks pigem isa, treener, sõber, sõbra isa, meesõpetaja aga väga harva. Read märkis, et õpetaja ei peagi ise poistele eeskuju olema, tema ülesanne on leida mujalt eeskujusid, kelle moodi poisid tahavad olla.

Tüdruk olevat hoolas, poiss loomu poolest tark. Suurbritannias on levinud rahvalik seisukoht, et tüdrukud saavad häid hindeid tänu tuupimisele, poisid on aga n-ö loomu poolest andekad. Barbara Read märkis, et pole ühtki uuringut, mis seda käibetõde kinnitaks – poiste ja tüdrukute ajud on võrdsed. Küll aga võib suhtumine õppimisse diametraalselt erineda. Lapsed nimelt õpivad juba varakult käituma nii, nagu tüüpilised poisid ja tüdrukud käituvad. Mõnigi heade hinnetega poiss varjab kiivalt, et on hea hinde saamiseks õppinud ja vaeva näinud.

Õpetaja tegelevat vaid poistega. Tegelikult poisse lihtsalt noomitakse rohkem kui tüdrukuid, neile loetakse pidevalt moraali, kuid õppimises neid tüdrukutele järele ei aidata, sest kolme peetakse koolipoisi hindeks.

Poiss vajavat teistsugust õpet. Püsimatut poissi olevat võimalik kaasa tõmmata vaid mänguliste õppemeetoditega. Sellest seisukohast kõlab läbi, et tüdrukud õppimises mängulisust ei vaja, mis on tüdrukute suhtes ebaõiglane.

Innove andmed eesti kohta

Konverentsi töölaudadel olid Praxise kokkuvõtlikud infolehed, mille andmed kinnitasid, et Eestis on sooline diskrimineerimine niisama suur probleem kui Suurbritannias. Kolm on Eestiski poisile õige hinne, samal ajal peab tüdruk saama viie või vähemalt nelja. Mõned näited poiste ja tüdrukute soolisest diskrimineerimisest Eesti koolis.

Väljalangus. Poisse langeb koolist välja 14% õpilaste üldarvust, tüdrukuid vaid 6%.

Hinded. Nii eesti keeles, matemaatikas kui ka inglise keeles on meie tüdrukud lõpueksamil poistest paremad. Poisse ei ole soovitud tüdrukutega võrdsele tasemele viia.

Eesti keel. Eesti keele riigieksami sooritavad tüdrukud poistest mäekõrguselt paremini, mis näitab, et poistele seda õppeainet korralikult ei õpetata.

Matemaatika. Matemaatika riigieksami tulemused on poistel-tüdrukutel enam-vähem võrdsed, mis tähendab samuti poiste allajäämist, sest traditsiooniliselt on poisid olnud tüdrukutest matemaatikas üle.

Konverentsi kohvipausi ajal arutati ka, mis on tüdrukute eelistamise hind. Eelkõige see, et kõrgharitud naised moodustavad Eesti elanikkonnast 39%, mehed aga ainult 24%. Hariduslik sooline lõhe. Aga kas siin polegi üks põhjus, miks meie ühiskonnas on nii palju üksikemasid? Haritud naisel on raske leida meest, kellel oleks samuti hea haridus ja kellega saaks tekkida ühine mõttemaailm?

Praxise tudengiuuring

Konverentsil tutvustati ka Praxise soolise võrdõiguslikkuse uuringut (praxis.ee/tood/sooloime-hariduses). Selgus, et eesti üliõpilaste ja õpetajategi peades on hulganisti käibetõdesid, mis õigustavad soolist diskrimineerimist.

Nii usub tervelt kolmandik nais- ja meestudengitest, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ei ole võimalik, sest mees ja naine on bioloogiliselt erinevad.

Kaks kolmandikku mees- ja ligi pooled naistudengitest usub, et naistöötajale võib vähem palka maksta kui sama tööd tegevale meestöötajale.

Tervelt kolmandik meestudengitest ja viiendik naistudengitest usub, et mees peab olema perekonna toitja.

Alla poole tudengitest teab, et töökuulutusse ei tohi märkida inimese sugu, sest värbamisel ei tohi eelistada meest või naist.

Praxise uuringu andmete põhjal töötatakse õpetajakoolituse ja sotsiaalteaduste üliõpilastele välja õppemoodul tingnimetusega „Sugu hariduses”. Moodulit testitakse tänavu kevadel. Loodetavasti aitab see meie ajast maha jäänud noori tänapäevale lähemale tuua. Lisaks luuakse soolise võrdõiguslikkuse täienduskoolitusprogrammid üldhariduskoolide juhtidele ja õpetajatele ning kõrgkoolide õppejõududele. Täienduskoolitusi testitakse samuti juba eeloleval kevadel.

 

—

Soovituslik lugemine

http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/themes/29_early_school_leaving_02.pdf

http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/sites/8/2014/11/sooteadlikkus-koolis.pdf

http://www.enu.ee/lisa/463_2013_04_kas_opilased_voi_poisid_ja_tudrukud_sisu.pdf

 

Traditsioonilised soorollid koolipingis

• Tehnikaga tegelevaid poisse on üheksa korda rohkem kui tüdrukuid.
• Autot juhib neli korda rohkem poisse kui tüdrukuid.
• Ettevõtlusega tegeleb kaks korda rohkem poisse kui tüdrukuid.
• Süüa oskab teha kuus korda rohkem tüdrukuid kui poisse.
• Korralikult käituvaid tüdrukuid on kaks korda rohkem kui poisse.

Praxise infovoldik „Poiste ja tüdrukute ebavõrdsus koolis” (2014)

—

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas poisid tüdrukutele järele aidata?

 

Anneli Oidsalu

Tallinna prantsuse lütseumi õpetaja

Võin täie kindlusega väita, et suurem osa mu tähelepanust on läinud poistele: ma kuulan nende lõputuid jutte, utsitan ja õpetan neid õppima, oma töid-tegemisi organiseerima, naeran nende naljade üle, klaarin vahekordi jm. Tüdrukute pärast olen isegi süütunnet tundnud, neile teadlikult aega pühendanud ja tähelepanu pööranud, et neid mitte diskrimineerida – tagasihoidlikud ja tublid tüdrukud tahavad samuti, et neid märgataks, ehkki nad seda pidevalt lärmakalt teada ei anna.

Muidugi leidub koolides õpetajaid, kes ei peaks õpetajana üldse töötama, aga õpetajate süüdistamisega poistevastases genotsiidis olukorda ei paranda. Iga kogenud õpetaja teab, et ilma poisteta klassid on igavad ega toimi hästi. Adekvaatsem oleks öelda, et poiste väljalanguse vältimiseks ei piisa koolides teadmisi, oskusi, aega, inimesi, jaksu, võimalusi, tingimusi, sobilikke õpiülesandeid jpm.

Üleskutse: palun, mehed, andke teada, mismoodi peab poisse õpetama. Tahaks teada, mida te ise arvate. Ja jagage kogemusi  (ka naisõpetajad), kuidas poisse nii kaugele aidata, et neist asja saab.

Mina arvan, et …

1) näägutada ei tohi. Ka mitte tüdrukute kallal. See lukustab, tekitab trotsi. Mitte kellegi väärikust ei tohi riivata – selle poole peab vähemasti püüdlema;

2) peab jaguma huumorimeelt ja taluvusvõimet poiste naljade peale mitte minestada. Nalja abil võib mägesid liigutada;

3) poisse peab märkama, kiitma, imetlema (minu kogemuse järgi on poisid mitu korda edevamad kui tüdrukud ja vajavad rohkem tähelepanu), siis annavad nad endast hoopis rohkem kui muidu.

Kõik konstruktiivsed ettepanekud on teretulnud! Mida me siin ja praegu, olemasolevate võimaluste juures ikkagi teha saame? Paljusid asju ei saa me muuta, aga suhtumist küll.

 

Tiiu Kuurme

TLÜ kasvatusteaduste õppejõud

Ükski õpetaja pole poiste suhtes vaenulik ega soovi neid diskrimineerida. Probleem on hoopis selles, et kool ise põhineb maskuliinsel kuvandil organisatsioonist, kus ühed peavad teistele hierarhiliselt ja tingimusteta alluma. Eestis on näiteks Toomas Paul selle otsesõnu välja öelnud.

Poistesse suhtumise põhjused on kaugelt keerulisemad, kui tundub, ja neid ei pea otsima koolist, vaid ühiskonnast ja ajaloost. Miks näiteks kannatab kuni kolmandik eesti naisi paarisuhtevägivalla all? Tunnustan valitsust selle eest, et lõpuks ometi allkirjastati ka siin Istanbuli konventsioon. Üle maailma on just naised alandatud, alavääristatud, allasurutud, alamakstud, nende tegevus vähem väärtustatud. Elame õnnelikus piirkonnas, sest meie tüdrukutele on kooliuksed valla. Ent ka naiste meestest kõrgem haridustase ei kaitse neid kodudes vägivalla eest.

Kuskilt on välja imbunud kõnepruuk: tüdrukud „tõrjuvad” poisse kõrgharidusest välja. Ma ei tea ühtki juhtumit, kus tüdruk oleks mõne poisi ülikoolist „välja tõrjunud”. Küll aga on mu enese õppekaval jätnud just mitmed noormehed, kes on meile tulnud ja keda oleme heal meelel õppima võtnud, oma õpingud lõpetamata. Diskrimineerinud pole neid keegi, püüame võtta igaühe käekõrvale ja juhatada kõigiti abistades lõpuni.

Soovitan palavalt läbi lugeda Simone de Beauvoir’ raamatu „Teine sugupool”. Sealt saab ajaloolise vaate asjadele, mille järgi pole küsimus koolis, vaid suurtes ühiskondlikes-ajaloolistes protsessides. Miks kirjutas Pierre Bourdieu, täiesti korralik meesterahvas, keda peetakse üheks suurimaks nimeks sotsioloogias, raamatu „Meeste domineerimine”?

Kõik see ei tähenda, et koolis on asjad hästi, aga nad peaksid olema hästi nii tüdrukute kui ka poiste jaoks. Hästi õppivate tüdrukute uuringud on näidanud, millise pinge all nad elavad. Ka tüdruk pole sündinud tuupimise, allutamise, numbrilise hindamise, kontrollimise, õppetükkide ärategemise jaoks, ka tüdrukul on mõistus, tunded, eneseväärikus.

Olen neist asjadest kirjutanud ja loodan, et peatselt ilmub pikem artikkel sel teemal ajakirjas Ariadne Lõng.

 

Tiia Lister

psühholoog

Kas on kedagi, kes ei tea, et koolis poisse diskrimineeritakse? Kõik teavad seda ja teavad ka selle suhtumise tagajärgi. Seda teatakse aastaid, aga raha läheb ikka uurimustele ja sellega seotud töökohtadele, et veel keegi saaks tähtsa näoga öelda, et poistesse suhtumine on keeruline küsimus.

Loodetavasti soovib uus põlvkond lapsevanemaid kooli muuta. Olen näinud haritud peresid, kelle esimese või teise klassi poiss on juba „paika pandud”. Loodan väga, et tänased noored lapsevanemad sellist asja ei talu ja võtavad midagi ette.

Olen teinud aastaid koostööd Soome kooliinimestega. Ega sealgi kirjutata asjata selliseid raamatuid nagu Raisa Cacciatore „Päästke poisid”. Lugege, mida kirjutab Jesper Juul! Soome kooliinimesed on seda probleemi juba ammu teadvustanud ja ka palju ette võtnud. Nad on muutnud emakeele ja teiste ainete õpikuid, kuna nende tekstid ja pildid diskrimineerisid poisse ehk lihtsas keeles öelduna: lähtusid kõiges tüdrukutest ja nende elust. Olen nõus, et meie õpetajad ei taha olla poiste suhtes vaenulikud, kuid kahjuks ei mõista nad poisse ega oska teisiti õpetada. Poisse on harjutud alandama, ise seda märkamata. Aga on vaja minna kooli ja suhtuda igasse poissi austusega, ehkki see tundub olevat meie kultuuris ületamatu kangelastegu.

 

Enn Veesalu

haridustöötaja

Julgen arvata, et üks võtmeküsimus on klassi liidrid. Kui need on poisid, siis vaatavad õpilased neile alt üles, rohkem kui õpetajale. Mida rohkem suudetakse klassis ühiste jõupingutustega esile tõsta poisse kui positiivseid liidreid, seda rahulikum on klassis õhkkond, sest teised joonduvad nende järgi.

Paraku on ka halbu liidreid ja nende väljaselgitamiseks on vaja vahel näha kurja vaeva, sest nad võivad olla väga varjatud. Aastaid tagasi kutsuti mind ühte linnalähedasse maakooli õpilastele loengut pidama. Kohe alguses hakkas silma paar Tootsi, kes olid üsna tõrksa käitumisega. Pärast loengut õpetajate kohvilauas selgus aga, et tegelik kurjuse kehastus istus väga korralikult ja vaikselt. Just tema oli korraldanud pärast tunde koduteel väiksemate klasside poiste piinamisi, ise justkui süütuna kõrvalt vaadates. On tõsine töö saada positiivsed liidrid klassi etteotsa, aga see vaev tasub ära. Mida passiivsemad koolis ollakse, seda rohkem jääb poistel aega rumalustele. Isegi täiskasvanud hakkavad igavusest lollusi tegema.

 

Lembit Jakobson

õpetaja

Kuidas kanaliseerida poiste pulbitsevat, tihti ettearvamatut, sõpradest ja keskkonnast mõjutatud energiat? Selles on põhiküsimus. Vaatasin, kuidas Waldorfi koolides „häälestatakse” hommikul klassi nagu plokkflööti või viiulit – seatakse paika poiste-tüdrukute igahommikust emotsionaalsust. Nii saadakse lastega kooli kaasa tulnud „välismõjud” kontrolli alla, tekitatakse klassis õppimiseks ja laste arenemiseks vajalik siseilm. Selge on aga see, et 24 lapsega klassis, kus on lisaks veel mõni erivajadustega laps, pole see lihtne. Ühte tuleb siiski rõhutada: poisse ei pea kasvatama tüdrukutega võrreldes kuidagi eriliselt.

Kommentaarid on võetud Eesti haridus­foorumi diskussioonilistist, millega saab liituda aadressil org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee.