Ühiskondlik pedagoogika uurimise instituut (ÜPUI) korraldas 15. jaanuaril oma kolmeaastase tööperioodi kokkuvõtteks mahuka konverentsi teemal „Muutuv kool uuriva õpetaja pilgu läbi”. TÜ haridusteaduste instituudi ruumes aset leidnud konverentsil esitas oma uurimistööst kokkuvõtte üle paarikümne õpetaja ja õppejõu. Uurimused jõuavad ka kogumiku kaante vahele.

80 liikmest on praegu aktiivseid üle poolesaja. ÜPUI juhatuse liige Sirje Pihlap tõstiski esile neid, kes on juba pensionil, aga ikka käivad ÜPUI-s edasi. „Neid armastan ma üle kõige, nad on alati kohal, õigeks ajaks artiklid-uurimused tehtud, professionaalselt huvitavatel teemadel. Ja neil pole kunagi külm, libe ega palav,” sõnas Pihlap.

Liikmed on omal valikul jagunenud probleemgruppidesse, kus leitakse meelepärane uurimisteema. Üldine teema oli viimasel tööperioodil heaolu. Mõnestki uurimusest on kasvanud välja doktoritöö.

Paljudest õpetajatest-uurijatest ongi saanud „päris teadlased”. Ka Pihlap ise on kasvanud välja ÜPUI-st ja jõudnud ülikooli õppejõuks.

„ÜPUI loomise ajal ütles professor Aleksander Elango, et uuriv õpetaja mõtestab oma tööd teisiti, teaduslikumalt,” rääkis Pihlap.

Juhendajad on enamasti ÜPUI liikmed, aga vajadusel leiavad õppejõududest sektsioonide juhatajad juhendajaid ka väljastpoolt, nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolist.

Ehkki konverentsisaalis oli noori õpetajaid vähevõitu ja tooni andsid pensionil pedagoogid, on Pihlapi sõnul liikmete seas noori omajagu.

„Ei osanud ette näha, et õpetaja ei tule koolist ära, kui tal on õppetöö,” kahetses Pihlap. Siiski on üks edasisi eesmärke tuua noori õpetajaid juurde.

ÜPUI tegevust rahastab HTM. Instituut on loodud 1972. aastal Ferdinand Eiseni eestvõttel, teda toetasid professorid Inge Unt ja Heino Liimets. Tõuke andsid menukad õpetajate uurimiskursused, mida esimest korda peeti 1964. aastal ja kust toonased õpetajad said uusimat infot pedagoogika vallast.

„Aga aeg on muutunud. Kui varem oldi kolm nädalat suveseminaridel, ei tulnud mõttessegi, et see kestab liiga kaua. Praegu on ka nädal liiga pikk aeg,” rääkis Pihlap.

Elva gümnaasiumi õpetaja Kaja Kalmus osaleb ÜPUI töös kuuendat aastat. „Üks uurimistöö – kuulsast keemikust Kondakovist – on mul juba kaante vahel. Praegu on käsil töö koolide uurimistöödest ja nende juhendamisest,” rääkis Kalmus.

Tema sõnul saab ta ise ÜPUI-s tegutsedes juurde julgust ka õpilasi juhendada. Aga vähe tähtis pole ka tore seltskond ja suveseminarid.