Kui meenutada varast lapsepõlve, tulevad mälupildid, mis on seotud mingi sügava emotsiooniga lõhnadest, tunnetest, värvidest või kogemustest. Seetõttu arendataksegi koolieelses eas lapsi mänguliselt, praktilisi kogemusi ja emotsioone pakkudes. Kõik ikka selleks, et võimalikult palju mälusoppidesse salvestuks ning hiljem õpikutest lugedes seosed paremini tekiksid.

Lisaks teadmistele on koolieelses eas olulise tähtsusega psüühiliste protsesside – tähelepanu, empaatiavõime, tunnetega hakkama saamise ja kontrollimise oskus – arengu toetamine. Üha enam loeme raamatuid (nt Holloway, Kauboi ja Wills) või artikleid sellest, kuidas kontakt lemmikloomaga on aidanud lapsel mõnest hirmust või käitumisprobleemist vabaneda. Loomulikult on lapsel järjepidevamalt ja tihedamalt võimalik kogeda suhtlust loomaga kodus, kuid lasteaed saab olla huvi tekitamise, teadlikkuse tõstmise ning vahendaja rollis.

Jõuluaegse sagina järgselt on jaanuar tavarütmiga kohanemise kuu. Linnalasteaial ei ole talveperioodil ka looduskogemusi võimalik pakkuda nii nagu kevadisel ajal. Triinu lasteaias tekkis mõte tuua lasteaeda loomad. Ühel päeval olid saalis lisaks lasteaias aastaringselt elavatele kaladele ja papagoidele laste ja töötajate kodudest kaasa toodud koerad, küülikud, merisiga, deegud, hamstrid, rott, kilpkonnad. Teisel päeval oli lastel võimalik kohtuda madudega. Meid, täiskasvanuid, üllatas kõige enam see, et lastel puudub võõristus või hirm roomajate suhtes – kes soovis sai boamadu ka katsuda ja kaela ümber panna.

Eriliseks sündmuseks kujunesid aga Lääne-Virumaa keskraamatukogu lugemiskoer Hectori (Heku) külaskäigud rühmade hommikuringi. Kuna majas on 12 rühma, olid need päevad koerale kindlasti väsitavad, aga lastel silmad särasid. Koera pelgasid üksikud lapsed kogu maja peale. Koera perenaine Riina rääkis kuidas võõraste koertega käituda, missugust hoolt koer vajab ning näitas koera kammi, hambaharja ja joogikaussi ja selgitas, mis põhjusel koerad keele välja ajavad ja lõõtsutavad. Lapsed said rääkida oma koertest ning lõpuks jutustada Hekule muinasjuttu.

Mida me ise sellest õppisime? Eelnevalt oli õpetajatel võimalus kuulata koolipsühholoog Kristi Raavat, kes kasutab oma töös litsentseeritud teraapiakoera, ja Heku perenaist Riina Roobergi. Õpetajad said teada, kuidas kaasata loomi lasteaia õppetegevustesse ning vähendada looma abil lapse hirmu õppimise ees. Nähes, kui väga lastele Heku külaskäigud meeldisid, otsustasime kutsuda Riina jagama oma kogemusi tööst lugemiskoeraga Lääne –Viru maakonna „Kiusamisest vabaks“ programmiga liitunud lasteaedadele.

Tavapärasest teistsugused päevad lisavad lasteaiaellu alati elevust, ühendavad meeskonda ning toovad rutiinist välja. Samuti mõjutavad mõtteviisi teistmoodi lähenemiseks lastele, kes ei sobitu nii hästi tavapedagoogikast lähtuvatesse kooslustesse. Kuna hoolivus ja hoolitsemine on tänapäeva ühiskonnas üks olulisemaid väärtusi, siis on võimalus lapsi selles suunas mõjutada just läbi looduse ja loomade. Kui koolieelses eas saab toetatud ning tugevdatud lapse vaimne tervis ja sotsiaalsus, kohaneb lapse kiire koolitempoga paremini. Enesekindel, teisi väärtustav ning erinevates situatsioonides hakkama saav laps ei vajagi kooliküpsuse saavutamiseks liigset etteõpetamist ja võib-olla hakkab lugemine meeldima just koerale ette lugedes.