Valguse kirjastus on andnud välja raamatu, mis tõestab vaimustaval moel, et matemaatika- või ajalooteadmisi on võimalik anda ja saada ka igati lahedalt ja noortepäraselt, innustavalt ja igavlemata.

Paul Erdős (1913–1996) oli pisut iseäralik ungari matemaatik, kellest sai legend juba tema eluajal. Konverentsilt konverentsile ning kolleegi juurest kolleegi juurde rännanud erialateadlase ja matemaatilise palve­ränduri kohta võib öelda, et ta oli mees, kes elas matemaatikale.

Rohkete ja uhkete piltidega kunstiliselt/kujunduslikult geniaalne raamat tutvustab tema elu poisieast alates, ning selle kaudu ka arve, matemaatilisi termineid, seoseid ja skeeme. Arvud hüppavad tekstist esile värviliste numbrite ja sümbolitena, aga saadavad teksti ka voogavalt lenneldes läbi kogu raamatu, samas lugemist häirimata. Teksti on piisavalt palju, et anda edasi huvitavat infot ja piisavalt vähe, et noore lugeja huvi säilitada.

See raamat pole siiski ainult Erdősist ega ka matemaatikast. See on raamat, mis julgustab inimesi, kes ei tunne end vastavat ühiskonna ootustele, tegelema sellega, mis neile meeldib. See on raamat, mis rõhutab, et igaühel meist võib olla oma anne, ka neil, kes peale vaadates tunduvad tavalised eksinud hinged. Küllap vaatab nii mõnigi pärast selle raamatu lugemist lennujaamas mõnd hallipäist vanameest hoopis teise pilguga kui varem. Ja julgeb arendada endas seda, milles arvab olevat tugev.

Tunnistan, et mina ei mäleta, et oleksin varem Erdősist kuulnud. Aga kui oleksin saanud kooliajal õppida sellise raamatu abil – vaevalt oleks minu suhe matemaatikasse ka siis sama jahe, kui oli seni.

Küsite, mis vanusele see raamat mõeldud on. See on minu jaoks kõige raskem pähkel, sest kuigi raamatu põhiosa on värvikalt lihtne ja lastepärane, tuleb seal ette nii algarve kui ka logaritme ja ruutarve, ning raamatu järelsõnas on põgusalt juttu Eukleidesest, Leylandist, Mersenne’ist, Ramanjujanist ja Ramseyst. Nii et seda on raske liigitada täpselt teabe- või ilu- ning laste- või noortekirjanduse hulka. Kui tuleks valida. Nii et kasutades Paul Erdősi väljendit laste kohta, ütleksin – see raamat on epsilonidele.