Eelmise aasta oktoobris ilmus Mauruse kirjastuse kaasabil „Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale I osa” ning vahetult enne jõule sama raamatu teine osa. Algselt oli plaanis teha kompaktne üheosaline tööraamat, kuid raamatut kirjutades selgus kurb tõsiasi – üheosalise raamatu puhul oleks käsitlus pinnapealne, ülesandeid vähe ning lahendamiseks ei jääks üldse ruumi. Ilmselge, et sellist tööraamatut pole kellelegi vaja, nii tegimegi kaheosalise tööraamatu.

Sisu on tööraamatutes jaotatud nii, et esimeses raamatus on valdavalt kümnendas klassis õpitud teemad ning lisaks tasandiliste kujundite ja protsentarvutuse kordamine. Kokku käsitletakse kahe osa peale 17 teemat ja teise osa lõpuks on kaks näidiseksami varianti. Tööraamatu sisekaantel on kõik ülesannete lahendamiseks vajalikud valemid.

Ülesannete valikul olid suureks abiks retsensendid Sirje Sild, Anne Küüsmaa ja Agu Ojasoo. Hoidusin panemast raamatusse ülesandeid, mida suudavad lahendada vaid mõned reaalklassi õpilased ja mis teistele midagi ei paku. Ülesanded on pigem lihtsad kui keerulised ja see oligi eesmärk, sest riigieksamil ei saada sageli hakkama väga lihtsate ülesannetega, kuigi 12 aastat on koolis matemaatikat justkui õpitud. Sel õppeaastal kasutan neid tööraamatuid nii laia kui ka kitsa matemaatikakursuse õpilastega ja pole märganud, et nn humanitaarid ei saaks hakkama.

Tööraamatus on väga lihtsaid, rutiinseid harjutusülesandeid, neile järgnevad juba mõnda „uba” sisaldavad harjutused ning on ka tõsisemaid ülesandeid, mis peavad olema jõukohased laia kursuse järgi õppinutele. Nii palju kui vähegi võimalik on tööraamatutesse pandud elulisi ülesandeid, sest just nendega ollakse eksamil kõige rohkem hädas. Et ülesannetes kirjeldatud situatsioonid ei oleks tüüpilised „paat sõidab allavoolu ja siis vastuvoolu …”, on ülesannete tekstidesse lisatud kaks värvikat tegelaskuju – Hiiremai ja Bobuliine –, kellega kogu aeg midagi juhtub. Tegelikult tuleb ikkagi lahendada tavapärased ülesanded.

Kindlasti tekib küsimus, kas gümnaasiumi lõpus jõuab mõlemas tööraamatus olevad ülesanded läbi lahendada. Ei jõua ja nii polegi ma mõelnud. Minu kümnendikud kasutavad juba nüüd tööraamatut ning osa ülesannetest (ca 50%) jätame praegu lahendamata, et gümnaasiumikursust korrates nende teemade juurde tagasi pöördudes oleks veel ülesandeid, mida lahendada, ning õpilased saavad vaadata ka oma varasemaid lahendusi. Seega soovitan tööraamatu esimese osa kasutusele võtta juba 10. klassis ning teise osa 11. klassis. Raamatud on minu hinnangul trükitehniliselt sellise kvaliteediga, et ei lagune esimese kahe kuu jooksul, nagu õpikutega juhtuma kipub.

Tööraamatuid saab tellida Mauruse kirjastusest ning need on saadaval ka raamatukauplustes, kuid soovitan tellida kirjastusest, sest seal on hind taskukohasem. Tõsi, kalliteks ei saa neid tööraamatuid kuidagi nimetada. Neljavärvitrükis 140-leheküljelise raamatu eest tuleb kirjastuses maksta alla viie euro, raamatupoes 1–2 eurot enam.