Esmaspäeval, 2. veebruaril toimus Tallinna teletornis foorum „Nutikas majandus, ettevõtlus­sõbralik riik”.

Foorumi algataja ja kõnejuht, Euroopa parlamendi liige professor Marju Lauristin ütles, et Euroopa Liidul seisab ees murranguline periood – liigutakse sotsiaalsema turumajanduse suunas, loomisel on energialiit, otsitakse lahendusi ääremaastumise vastu – ja Eesti ei tohi siin maha jääda.

Foorumi teine kõnejuht Ott Pärna meenutas Heldur Meeritsa skeptilist ütlust, et Eesti ei saa kunagi rikkaks, sest oleme selleks liiga laisad ja targad pole me ka. Pärna leidis öeldule kinnitust faktist, et Eesti majandusareng on püsinud aastakümneid keskmiste riikide rühma lõpus ja pole oma positsiooni selle aja jooksul grammigi parandanud. Pärna sõnul on Euroopas 1960. aastatest alates riikide pingereas kõrgemale tõusnud ainult Soome.

Kuidas saab õppimine ja haridus Eesti majandust edasi viia? Aruelu käigus leiti mitmeid võimalusi.

Majandusminister Urve Palo märkis, et igal aastal lõpetab Eestis 1500 noort pärast põhikooli igasuguse edasiõppimise, lisades, et kui suudaksime vähendada seda arvu 750-nigi, oleks see riigile suur majanduslik kokkuhoid. Teiseks märkis Palo, et võrreldes rahvusvaheliste firmadega on Eesti ettevõtetes suhteliselt kehv juhtimiskvaliteet ja seegi on õppimise küsimus. Kolmandaks soovitas minister õppida Rootsi perepoliitikast. Rootsis sünnib kaks last naise kohta meie pooleteise vastu.

Soome SITRA president Mikko Kosonen toonitas samuti, et õppida tuleb Rootsilt. Rootsi valitsus ei ela valimistest valimisteni, vaid on töötanud välja pikaajalise arengustrateegia, mida kõik ministeeriumid ühtse meeskonnana ellu viivad. Samas Soomes on iga ministeerium autonoomne ja peaministril on nende koostööle meelitamiseks vähe vahendeid.

Majandusekspert Kristjan Lepik lisas, et Eesti ministeeriumid on Soomega võrreldes veelgi suletumad. Nad on nagu kindlused, mis vahetavad omavahel kirju, kusjuures mõnegi ministeeriumi sees on osakonnad omakorda väiksed kindlused. Seega tuleb meilgi õppida Rootsilt, kuidas keskenduda suurtele eesmärkidele, mitte omavahel konkureerimisele.

Haridusminister Jevgeni Ossinovski rõhutas, et koolidel tuleb õppida kasutama aktiivõppe meetodeid, sest tänased meetodid muudavad õpilased passiivseks, mitte ettevõtlikuks. Kus on projektõpe, rühmadena õppimine jms?

Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare küsis, miks erksad ajud Eestist ära lähevad. Sest nad lähevad veelgi erksamate ajude juurde. See tähendab, et peame õppima looma ärksat õhkkonda ka Eestis.

Eesti äriinglite assotsiatsiooni tegevjuht Heidi Kakko ütles, et eestlasel on madal riskitaluvus – me kardame eksida ja läbi kukkuda. Järelikult tuleb õppida eksimustest õppima ja julgelt tegutseda. Eestlase julguse kohta räägiti foorumil siiski ka julgustav anekdoot: kui soomlane vaatab äripartneriga kõneldes omaenda kinganinasid, siis eestlane vaatab äripartneri omi, järelikult on julgem.