17. märtsil otsustas Eesti teaduste akadeemia juhatus arendada välja võimalused rakendada uurijaid-professoreid Eesti riigi ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Tippteadus seotakse järjest rohkem Eesti vajadustega.

Uurijate-professorite ametikohad loodi 2002. aastal, et oma erialal rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased saaksid mõneks ajaks täielikult kontsentreeruda teadustööle ja noorteadlaste juhendamisele. Seni on uurijaid-professoreid valitud isikupõhiselt väga heade teadlaste seast. Akadeemia hindas kandidaatide kvalifikatsiooni ning uurimisprogrammi, kuid ei sekkunud uuringute teema valikusse. Selline lähtekoht on võimaldanud kaheteistkümnel väljapaistval teadlasel (igaühel kolme aasta jooksul praeguseks) intensiivselt ja viljakalt tema enda valitud probleemistiku kallal töötada. Mitmeid nõnda valminud tööde tsükleid on hinnatud riikliku teaduspreemia vääriliseks.

On igati loogiline rakendada nõnda häid tulemusi andnud praktika vähemalt osaliselt sellistele teemadele ja ülesannetele, mis kasvavad välja riigi vajadustest ning vajavad tippteadlaste kaasamist. Esimese sammuna selles suunas otsustas akadeemia juhatus teha ettepaneku muuta osa uurijate-professorite ametikohtadest teemapõhiseks. Teema või ülesandering formuleeritakse akadeemia ja finantseeriva ministeeriumi kokkuleppel.

Nõnda saaksime inspireerida meie tippteadlasi keskenduma sellistele ülesannetele, mis on kas teaduse üldise arengu või mõne valdkonna seisukohalt strateegilise tähtsusega, kuid mida on teistest allikatest keerukas rahastada. Sel moel oleks võimalik ka täita lünki meie teadusmaastikul või innustada teadlasi spetsialiseeruma perspektiivsetele, kuid praegu veel arengustaadiumis valdkondadele. Muidugi loodame, et praegu uurijaid-professoreid finantseeriv haridus- ja teadusministeerium tuleb selle ideega kaasa ning suurendab uurijate-professorite ametikohtade arvu.

Uuenduse märksa olulisem külg on luua võimalus kaasata tippteadlasi teadus- ja arendustegevuse riikliku strateegia „Teadmispõhine Eesti” 2014–2020 eesmärkide täitmisse. Et meil tekiks reaalne lootus jõuda rikkaimate riikide sekka, on tarvis kaasata tipptasemel teadus riigi ja ühiskonna eest seisvate ülesannete lahendamisse. Teisiti sõnastades: peame lühendama praegust pikka ahelat teadustulemuste saamise ja nende reaalse kasutamise ehk innovatsiooni vahel.

Nimelt sellele eesmärgile on suunatud hiljuti ministeeriumidele pandud kohustus korraldada oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning finantseerimist. Mitmed ministeeriumid on teinud siin olulisi edusamme, kuid on selge, et vajalik kompetentsus ei teki üleöö. Akadeemia näeb uurijate-professorite korpuse laiendamises eri ministeeriumide finantseeritud teemapõhiste uuringute suunas unikaalset võimalust kaasata Eesti riigile oluliste küsimuste lahendamisse parim akadeemiline kompetentsus.

Akadeemia pakub selle kaudu oma kogemust taoliste uuringute korraldamiseks ja nende jaoks parimate täitjate leidmiseks ja sisuliseks motiveerimiseks. Muidugi ootab ees suur töö, et koos eri ministeeriumidega selekteerida välja ülesanded, mille puhul on möödapääsmatu meie parimate teadlaste rakendamine, vahel tuleb ka veenda häid teadlasi asuma nende jaoks uute ülesannete kallale. Uurija-professori korpuse suurendamine loob konkreetse riigipoolse sisendi – vajaduspõhised tellimused – Eesti teadussüsteemi ning lähendab uurija-professuuri ühiskonna teenimisele.

Uurijaid-professoreid on seni valitud kolmeks aastaks. Teemapõhiste ametikohtade puhul lähtutakse töö eeldatavast mahust. Uurijaks-professoriks võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad, kes on pikka aega töötanud vanemteaduri või ülikooli professorina ning kelle juhendamisel on kaitstud doktoriväitekirju. Uurijaks-professoriks kandideerijalt nõutakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd.

Uute uurijate-professorite korraline valimine toimub sügisel. Akadeemia juhtkond alustab konsultatsioone ministeeriumidega edasise tegevuse kavandamiseks.

—

Senised uurijad-professorid

• 2002. aastal valis Eesti teaduste akadeemia esmakordselt kolm uurijat-professorit (perioodiks 2003–2005): TÜ professor akadeemik Agu Laisk (teaduspreemia 1999), TTÜ professor akadeemik Raimund-Johannes Ubar (teaduspreemia 1999) ja TÜ vanemteadur Asko Uri.
• 2005. aastal valitud uurijad-professorid (2006–2008): TÜ erakorraline professor akadeemik llmar Koppel (teaduspreemia 1997, elutööpreemia 2005), TTÜ juhtivteadur Malle Krunks (teaduspreemia 1998 ja 2009) ja EMÜ professor Ülo Niinemets (teaduspreemia 2000 ja 2006).
• 2008. aastal valitud uurijad-professorid (2009–2011): TÜ professor Pärt Peterson (teaduspreemia 2009), keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Martti Raidal (teaduspreemia 2005) ja EMÜ vanemteadur Tiina Nõges (teaduspreemia 2007 ja 2015).
• 2012. aastal valitud uurijad-professorid (2013–2015): TÜ professor Rein Ahas, TÜ vanemteadur Anu Realo (teaduspreemia 2010) ja TTÜ professor Tõnis Timmusk (teaduspreemia 2008).