Kuigi emakeelepäev on ametlikult, laupäeval, 14. märtsil, peetakse seda, Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeva paljudes paikades juba reedel, 13. märtsil või varemgi. Emakeelepäeva idee autor ja algataja oli kunagine Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks, kes asus 1995. aastal emakeele kaitseks koguma allkirju. Toome siinkohal teieni valiku tänavustest emakeelepäeva ettevõtmistest.

• Näiteks Tartu ülikoolis peetakse emakeelepäeva juba homme, neljapäeval, 12. märtsil, mil ülikooli kunstimuuseumis peab kell 15 Karl Pajusalu loengu „Rikkusest eesti keele ja keeleteaduse vaatenurgast”. Tegu on avaloenguga sarjast, mis koondab kokku eri valdkondade arusaamad rikkusest. Emakeelepäeva loengus avab lektor rikkuse tähendusi eesti keeles ja arutleb selle üle, mis ja kuidas teeb eesti keele rikkaks. Samuti vaatleb Pajusalu, kuidas on eesti keeles riik ja rikkus seotud ning mida tähendab ühiskonna keeleline rikkus. Loengust saab ülekannet näha veebilehel www.uttv.ee.

• Reedel, 13. märtsil kell 10.30 loetakse Vikerraadios ette iga aastaga aina enam populaarsust koguva e-etteütluse tekst, mille korrektsemad ja kiiremad kirjutajad kuulutatakse välja samas kanalis kell 12.15. E-etteütlust korraldavad ühiselt Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ning haridus- ja teadusministeerium.

• Tallinna ülikoolis auditooriumis S-235 algab reedel, 13. märtsil kell 11 avalik etteütluse kirjutamise võistlus, kus auhindu jagatakse neljas kategoorias: eesti filoloog, muu eriala esindaja, mittetudeng, mitte eesti emakeelega kirjutaja. Kella 12–14 peetakse samas üliõpilaskonverentsi, kus kõlavad ettekanded kirjanduse ja keele teemal. Oodatud on kõik huvilised.

• Lisaks koguneb reedel ja laupäeval Tallinna ülikooli 80 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast üle Eesti, kes osalevad emakeeleolümpiaadi lõppvoorus „Ilus eestikeelne lause”.

• Eesti kirjandusmuuseumis antakse reedel, 13. märtsil kell 16 üle Gustav Suitsu nimeline luulepreemia, mille eesmärk on tunnustada ja innustada luuletajat, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi. 2000 euro suurusele preemiale võisid kandideerida kõik luuletajad, kes on 2014. aastal avaldanud vähemalt ühe luulekogu, lisaks said luuletajale preemiat taotleda kõik isikud ja organisatsioonid, sealhulgas kirjastajad.

• Põltsamaa ühisgümnaasiumis kuulutatakse reedel, 13. märtsil kell 11 välja tänavused keeleteod, mille autoritele annab auhinna üle haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.

• Eesti rahvusraamatukogus toimub reedel, 13. märtsil kella 11–15 emakeelepäeva konverents, millel võtavad keele teemal sõna Jaan Undusk, Kärt Hellerma, Indrek Koff, Ilmar Tomusk, Livia Viitol, Mathura jt. Sissepääs on vaba, aga eelregistreerimisega (riina.tammai@nlib.ee).

• Laupäeval, 14. märtsil kell 14 kogunevad Soome eestlased emakeelepäeva tähistama Helsingi Eesti Majja, kus lisaks aktusele ja kontserdile autasustatakse konkursile „Minu unistused” saabunud 155 kirjatöö parimaid autoreid ning konsul Marika Lampi räägib eestluse säilitamise võimalustest võõrsil. Saatkond kingib emakeelepäeva puhul raamatuid Latokartano kakskeelsele põhikoolile.

• Tartus Mart Reiniku koolis peeti teisipäeval, 10. märtsil koos Tartu Karlova kooliga kahe kooli vahelisi sõnavõistlusi.

• 70 maailma eri paigus eesti keelt õpetavat õpetajat kohtusid Luksemburgis juba veebruari lõpus. Traditsiooniline emakeelepäevakohtumine leiab aset igal aastal eri riigis.