Palju õnne Contrale!

,
6 minutit
123 vaatamist

Emakeelepäeval kuulutati välja tänavused Eesti kultuurkapitali kirjanduspreemiad. Lastekirjanduse valdkonnas pälvis selle aasta preemia luuletaja Contra, kes koostöös illustraator Ulla Saare ja Tallinna keskraamatukoguga andis sügisel välja luulekogu „Kõik on kõige targemad”. Kuu aja eest valiti see ka kaunimate raamatute hulka.

 Närvisööjad*

Tunnis oli pingeline õhkkond.

Tunni lõpus ütles õpetaja, ärme

sööma lähme, sest teil täis ju kõht on,

terve tunni sõite õpetaja närve.

Contra

Et seda vahvate värviliste piltide ja contralikult krutskiliste tekstidega koolist rääkivat raamatut pole seni poest osta saanud, küsisime autorilt endalt, millest raamat räägib, kust seda saab ja mis tunne teda auhinda saades valdas.

„Raamatu sisu on fantaasia, aga alusmaterjaliks on ka see, mida koolides olen näinud-kuulnud, mille kohta lugenud, kord ka ise kogenud. Nii et võtsin kõik, mis võtta andis,” ütles luuletaja.

Ja lisas: „Tunne on hea, eriti seetõttu, et olin nii vahvas nominentide seltskonnas. Hasartse spordihuvilisena on mulle võidud üsna tähtsad, aga seekord oli nii, et me selle kuuese nominentide seltskonnaga oleks nagu jalgpallimeeskond olnud ja mina läksin lihtsalt meie meeskonnavõidu väravalööjana kirja.”

Lastekirjanduse preemia nominendid olid tänavu veel Andry Ervald („Unenäorong”), Hille Karm („Kui vanaema väike oli”), Indrek Koff („Kirju koer”), Kairi Look („Lennujaama lutikad ei anna alla”) ja Kätlin Vainola („Kus on armastus?”).

Contra andis lootust, et auhinna saanud 60 luuletusega luulekogu, mis on jagatud kuueks osaks: „Kohva-Kohva kooliminek”, „Koostöös peitub jõud”, „Tänapäeva Buratino”, „Kuusteist malenuppu”, „Lugemine sorava oravaga” ja „Kõik on kõige targemad” jõuab lähiajal ka laiema publikuni.

Seni saavad suvevaheaja ootusest, salakäigust kooli, hakklihakastmest, sallitrallist, rahutust Jukust, tähtsast külalisest, pinginaabritest ja vahetundidest, uputusest ja vahetusõpilasest, matemaatikast ja muusikast ja paljust muust lugeda 4746 last, kes sel õppeaastal Tallinnas kooliteed alustasid.

Nimelt on Tallinna keskraamatukogul juba mitu aastat tore komme kinkida igal sügisel värsketele koolijütsidele trükisoe raamat otse raamatukogus, et kõigile lastele oleks juba esimesel kooliaastal näidatud teed raamatukokku. Keskraamatukogu juhi Kaie Holmi sõnul on raamatukogu algatusel varem ilmunud Ülle Kütseni luuleraamat „Väike puu ja rändur kuu” (2009), Jaanus Vaiksoo „Onu Heino väike pere” (2010), Kätlin Vainola „Suvevaheaeg koolis” (2011), Mika Keräneni „Armando” (2012) ning kahel korral laste omaloomingu konkursi parimaid töid sisaldavad teosed (2008 ja 2013).

„Alates 2009. aastast saab raamatu kingiks ka iga klassi õpetaja. See on taganud, et paljudes klassides kasutatakse meie raamatut tundides ühiseks lugemiseks. Õpetajad hindavad võimalust käsitleda tunnis raamatut, mis on igal lapsel olemas, väga kõrgelt,” lisas Holm.

Holmi sõnul oli Contraga läbirääkimisi alustades raamatukogu soovitus kirjutada koolist, sest sellel teemal ei ole viimastel aastatel raamatuid ilmunud. „1. klassi lastele on koolitee algus tähtis sündmus ning see teema puudutab neid väga isiklikult. Kooliga on seotud igasugu tundeid, häid ja ka mitte nii häid, Contra lustakad luuletused aitavad raskustest üle saada. Pealegi, ikka ja jälle otsitakse luuletusi, mida koolis pidulikel sündmustel esitada, nii et värsked ja lõbusad luuletused kuluvad koolidele marjaks ära,” kõneles Holm. Ja kergitas esmakordselt saladuskatet tänavu sügisel ilmuvalt teoselt, mille autoriteks on Joonas ja Elina Sildre.

 

Tubli issi*

 Issi õppis koolis väga hästi,

tunnistusel olid ainult viied reas.

Emme on vist issi üle uhke,

kuulab teda, naerunägu peas.

Contra

 

KÜSIMUS

Miks ja mis ajast annab keskraamatukogu ise välja lasteraamatuid?

Kaie Holm

Tallinna keskraamatukogu direktor

Tallinna keskraamatukogu lasteraamatu väljaandmise ja 1. klassi lastele kinkimise projekt sai alguse 2008. aastal. Raamatute üleandmiseks kutsub keskraamatukogu kõikide Tallinna koolide esimesi klasse endale külla. Tallinna koolid on keskraamatukogu raamatukogude vahel ära jaotatud ning lapsed kutsutakse külla koolile kõige lähemasse raamatukokku. Nii käiakse klassijuhataja juhtimisel kogu klassiga koos läbi teekond raamatukokku, nii et järgmine kord on omapäi juba kerge raamatukogu üles leida. Neid koole, mis jäävad raamatukogust liiga kaugele, külastab raamatukogubuss Katarina Jee. Lisaks raamatu kinkimisele tutvustatakse lastele raamatukogu, näidatakse, mida siin teha saab, ning õpetatakse raamatukogu kasutama.

Kingitava raamatu vahel on vanematele nõusoleku vorm ning teave raamatukogu kohta, et tagada vajaliku info (raamatukogude kontaktandmed, lapse ja lastevanemate õigused ja kohustused raamatukoguteenuste kasutamisel jms) jõudmine lapsevanemani. Raamat kingitakse kõikides Tallinna linnas asuvates koolides (munitsipaal-, riigi- ja erakoolid, nii eesti kui ka vene õppekeelega koolid) antud aastal 1. klassis oma kooliteed alustanud lastele. Igal aastal on saanud raamatukogult raamatu kingiks üle 4000 lapse.

Esimesse, 2008. aastal ilmunud raamatusse oli valitud võistlustöid viielt keskraamatukogus 2003–2008 toimunud laste omaloomingu konkursilt, laste omaloomingu kõrvale telliti kogumiku tarbeks viielt eesti kirjanikult originaalteos konkurssidega samal teemal. Nii „Omad jutud” kui ka „Omad jutud 2” on illustreerinud lapsed ise. Teiste raamatute illustratsioonide autor oli Tallinna keskraamatukogu kunstnik Kertu Sillaste, kes on praeguseks juba tuntud raamatuillustraator. Raamatute veebiversioonidega on võimalik tutvuda veebilehel.

Lasteraamatu väljaandmise ja lastele kinkimise eesmärk on ka toetada eesti lastekirjandust. Projekti raames kirjutab üks eesti lastekirjanik Tallinna keskraamatukogu tellimisel originaalteose, mille autor võib soovi korral aasta pärast kinkeraamatu ilmumist uuesti välja anda.

Alates 2014. aastast muutis keskraamatukogu oma senist kontseptsiooni raamatu illustreerimisel – illustratsioonid tellitakse noorelt kunstnikult eesmärgiga anda talle võimalus endale raamatuillustraatorina nime teha ja joonistada illustratsioonid raamatusse, mis on kodus üle 4500 lapsel.

Raamatusse „Kõik on kõige targemad” joonistas pildid noor kunstnik Ulla Saar. Kui temaga läbirääkimisi alustasime, oli seni põhiliselt plaadiümbriseid kujundanud Ulla Saar illustreerinud ja kujundanud ühe raamatu – Kätlin Vainola „Lift”. Nimetatud raamat valiti konkursil „25 kauneimat eesti raamatut 2013” viie kauneima eesti lasteraamatu hulka ning Ulla Saart tunnustati konkursil Eesti kujundusgraafikute liidu noore illustraatori preemia ja Eesti lastekirjanduse keskuse eripreemiaga. Tallinna keskraamatukogu alustas noore kunstnikuga läbirääkimisi enne, kui kunstnik konkursil tunnustuse pälvis, kuna leidsime, et raamatu „Lift” illustratsioonide autori omapärane käekiri sobib Contra stiiliga.

Kaupluste lettidele keskraamatukogu välja antud lasteraamat ei jõua. Selle eesmärk on tõsta raamatu väärtust saaja jaoks. Küll aga on raamat enam kui 4000 lapse kodus (sh vene keelt emakeelena kõnelevatel lastel), mis on eesti lasteraamatute keskmiseid tiraaže arvestades märkimisväärne arv.

Meie lasteraamatud on e-raamatuna kättesaadavad keskraamatukogu lastelehel. Raamatut on võimalik laenata ka keskraamatukogu raamatukogudest. Kõik linna- ja maakonna keskraamatukogud saavad ühe eksemplari meilt kingituseks, nii on raamatud teatud määral kättesaadavad ka mujal Eestis.

Plaanime lasteraamatu väljaandmise ja 1. klassi lastele kinkimise projektiga jätkata, kuna see on tõestanud end suurepärase võimalusena lastele raamatukogu tutvustada. Kavas on jätkata ka ideega anda iga viie aasta järel välja laste omaloomingu raamat. Näeme selles võimalust ärgitada lapsi kirjutama ning ühtlasi raamatuid ja lugemist armastavaid lapsi tunnustada. Raamatute „Omad jutud” ja „Omad jutud 2” ilmumine tõendas, kui oluline oli see tunnustus noortele autoritele ja nende peredele. Küllap kipuvad nii mõnedki neist lastest sellisest tunnustusest, mida saadakse näiteks spordis, ilma jääma.

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit

Maarja – tüdruk, kelle päästis pihlakalaul

Eelmise aasta lõpus ilmus eesti keeles Osvalds Zebrise noorteromaan „Maarja“, mille keskmes on sõpruskonna lagunemine ning…

6 minutit

Raamatuaasta raamib mu read. Tosin tähtteost

Raamatuaasta inspireerib meid kõiki ette võtma midagi temaatilist, aga samas ikkagi tavapäratut ja teistelegi huvi pakkuvat. Kirjandusõpetajana püüdsin…

6 minutit
Õpetajate Leht