Käesoleva aasta algul koondus Tartu ülikoolis võõrkeelte tasemeõpe ja üleülikooliline võõrkeelteõpe maailma keelte ja kultuuride kolledžisse. Õppida saab 26 keelt. Tudengite kõrval on oodatud teisedki huvilised.

Maailma keelte ja kultuuride kolledž loodi kahe asutuse baasil: liideti TÜ keelekeskus, mis tegeles üleülikoolilise võõrkeeleõppega, ning germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut, mis pakkus õppekavalist võõrkeeleõpet.

Üleülikoolilises keeleõppes saab õppida 26 keelt, ka eksootilisi. Kolledži direktori Kersti Lepajõe sõnul ollakse paindlikud. Endiselt on võimalik tasemeõppes pühenduda vaid ühele võõrkeelele ja õppida põhi­erialana inglise, saksa, prantsuse, vene, hispaania, rootsi keelt või klassikalist filoloogiat. Kuid uuest õppeaastast saab magistritasemel õppida näiteks mitme võõrkeele õpetajaks ning Euroopa keelte ja kultuuride asjatundjaks. „Võõrkeeleõpetaja uue õppekava avamisele eelnesid uuringud,” sõnab Lepajõe. Küsitleti koolidirektoreid ja õpetajaid ning selgus, et paljudes koolides vajatakse õpetajaid, kes suudaksid õpetada mitut võõrkeelt. See annab teatava paindlikkuse ka tunnikoormustes. Loodetavasti on uue eriala vastu suur huvi.

Kolledž on töötanud õppekavadesse välja moodulid, et ka teiste erialade tudengid saaksid kõrvalerialana võõrkeeli omandada. Näiteks saab majanduse, juura või mõne muu eriala tudeng omandada ühe või mitme võõrkeele oskuse ja saada ka kultuuriruumist vajalikku taustainfot, et tulevasel tööteel endale konkurentsieeliseid luua.

„Huvi tuntakse, kuigi mitte massiliselt,” kinnitab Lepajõe.

Kolledži asedirektori Tiina Katteli sõnul on üleülikoolilises keeleõppes kõige rohkem inglise keele õppijaid, kuid oluliselt on suurenenud huvi ka vene keele vastu. Kahte keelt on vaja osata ju paljudes ametites. Vene keel on populaarne Tartusse tulnud välistudengite hulgas, sest õppida saab seda ka inglise keele baasil.

Üsna palju tuntakse huvi läti keele vastu. Pakutakse ka eesti keele kursusi eri tasemetele. Valdavalt on õppurid välistudengid ja välisõppejõudude abikaasad.

Kolledžis õppimiseks ei pea tingimata tudeng olema. Keelekursustele võib tulla iga huviline.

„Võime uhkusega öelda, et 26 keelt ei paku ükski keeltekool,” kinnitab Lepajõe. „Meie õppejõud on väga professionaalsed. Paljud õpetavad ju oma emakeelt ja suudavad lisaks keelele edasi anda kultuuriaspekte.”

Tudengite arvu kahanemine kimbutab kõiki kõrgkoole ja ellujäämiseks tuleb oma senist tegevust laiendada. Maailma keelte ja kultuuride kolledžis on olnud arutluse all võimalus hakata õpetama ka gümnasiste, et noortel oleks võimalik õppida neid keeli, mida gümnaasium ei paku. Ühtlasi saaks juba enne ülikooli astumist mõned ainepunktid kätte.

„Huvi võiks olla mõlemapoolne,” arvab Lepajõe. „Hispaania- ja prantsuskeelsetes maades jääb inglise keelest väheks. Väikerahvana võiksime seada eesmärgiks osata vähemalt kolme võõrkeelt. On ka teadusvaldkondi, mis pole inglise keele põhised ja kus tudeng peab suutma lugeda näiteks saksakeelseid artikleid.”