Tänavune riigieksamite periood algas 27. aprillil eesti keele eksamiga. Eesti keele riigieksamile registreerus 7222 ja eesti keele teise keelena eksamile 2497 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse eksaminandi. Eksamiperiood lõpeb 21. mail matemaatika riigieksamiga.
Eesti keele riigieksami lugemisosa alustekstideks olid katkend Andrus Kivirähki näidendist „Kevadine Luts”, Jürgen Rooste poeem „Rahvaloendaja”, David Vseviovi artikkel „Kas ajalugu tunneb usaldust?” ning Alar Karise artikkel „Oma hing ja võõras keha; oma keha, kelle hing?”.
Lühikirjandis võisid abituriendid analüüsida Eesti elu käsitlemist nüüdisaja kirjanduses ja/või filmikunstis, käsitleda Eesti rahvastiku vähenemise probleemi, analüüsida riikide suhteid nüüdisaegses maailmas või arutleda, millised eetilised probleemid kaasnevad teaduse ja tehnika arendamisega.
Minister Jürgen Ligi toonitas oma tervituses abiturientidele, et palju häid ideid jääb pidama oskamatuse taha oma mõtteid arusaadavalt väljendada. Eesti keele eksam on üks proovikivi – kas eksaminandid suudavad kõik, mida mõtlevad, selgelt kirja panna. Lõpetuseks märkis minister: „Tänaseni on õppimine olnud teie elu põhitegevus. Kui te tööellu astute, siis avastate, et ka suur osa tööst on õppimine. Palju edu teile!”
Lisa kommentaar