Tunnustati aasta parimaid haridusteadlasi

3 minutit
24 vaatamist

Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli ja Eesti teadusagentuuri koostöös korraldatud haridusuuenduse konverentsil „Traditsioon ja innovatsioon hariduses” anti kolmapäeval, 15. aprillil pidulikult üle 2015. aasta kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi preemiad.

Heino Liimetsa preemia publitseeritud/aprobeeritud doktoritööle pälvis Katrin Kello (Tartu ülikool) väitekirja „The functions and contexts of general education history teaching: social and professional representations in Estonia and Latvia” eest, kus ta analüüsis Eesti ja Läti üldharidusliku ajalooõpetuse funktsioone, kontekste, sotsiaalsed ja professionaalseid representatsioone. Uurija näitab, et õpetaja sotsiaalpoliitiline positsioon ja kontekstitaju piiravad või avardavad tema pedagoogilist arsenali, sõltudes nii isikupõhistest asjaoludest kui paiknemisest hariduslikul ja mälupoliitilisel väljal. Esile tõsteti Katrin Kello uurimuse eesti-läti-vene valimit, interdistsiplinaarsust ja uurija-eetikat.

Võõrkeeles publitseeritud artikli kategooria I preemia (800 eurot) pälvis Eve Kikas (Tallinna ülikool), Kätlin Peets (Tallinna ülikool ja Utrechti ülikool, Holland) ja Ernest Hodges (St. John’s University, Ameerika Ühendriigid) artikli – „Collective student characteristics alter the effects of teaching practices on academic outcomes”. Uurimuses analüüsiti vastasmõju klassi õpilaste ühisomaduste (matemaatika- ja lugemisoskus ning õpikäitumine), õpetajate klassitegevuste (lapse- või õpetajakesksed ja nn laps-domineerivad) ja õpilaste teadmiste-oskuste ning õpikäitumise vahel kahes esimeses klassis. Selgus, et õpetajal on põhjust tunnis lapsekeskseid tegevusi õpetajakesksetele eelistada siis, kui piisab aktiivseid ja püsivaid õpilasi.

Didaktilis-rakendusliku töö ja õpikute (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat) kategooria II preemia (550 eurot) said Maria Jürimäe (Tartu ülikool), Anita Kärner (Tartu ülikool), Leelo Tiisvelt (Randvere kool) ja Tiiu Kuurme (Tallinna ülikool) kõrgkooliõpiku „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine” eest. Tegu on esindusliku ülevaatega kujundava, õppimist toetava hindamise teooriatest ning asjaomastest tunnustatud seisukohtadest. Esimest preemiat selles kategoorias välja ei antud.

Magistritöö kategooria I preemia (800 eurot) sai Anita Agabuš (Viljandi Paalalinna kool, Tartu ülikool) töö eest „Üldhariduskoolide mentorite enesetõhusus ning selle seosed juhtkonnapoolse toetuse tajumisega, läbitud koolitustega ning algaja õpetajaga seotud teguritega” eest. Töös soovitatakse koolijuhtidele ning hariduselu korraldajatele muuhulgas valida algaja juhendajaks võimalusel sama aine/astme pedagoog, täpsustada mentorilt oodatavat, juhendada teda, kaasata mentor kooliarendusse ja hoidud tema ülekoormamisest.

Kategooriatevälise eripreemia (800 eurot) pälvis „Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat”, autorid Helin Puksand (Tallinna ülikool), Tiiu Erelt (Eesti Keele Instituut), Viivi Maanso, Inger Kraav (Tartu ülikool), Mari Kadakas, Ulve Kala-Arvisto, Eva Tamm (Eesti Keele Instituut) ja Inge Unt. Žürii leidis, et tegemist on olulise panusega kasvatusteaduste arengusse valdkonna viiekeelse terminipanga väljatöötamise näol, mis võtab kokku autorite üle 30 aastase töö.

Kasvatusteaduslike tööde konkursi eesmärk on väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust parimatele kasvatusteadlastele. Konkursile esitati 42 tööd.

Konkurss toimus esmakordselt 1990. aastal, mil kuulutati välja Heino Liimetsa nimeline kasvatusteaduslike tööde konkurss. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus. Konkurssi korraldavad Eesti teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts ning seda rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Paarispraktika: jagatud kogemus kui võimalus ja väljakutse

Eripedagoogika ja logopeedia tudengid lähevad üha sagedamini praktikale paarikaupa, mis loob unikaalse ja mitmetahulise õpikeskkonna.

Logopeedia…

7 minutit

Värske EHA keskendub üldpädevustele ja heaolule

Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) värskest ajakirjanumbrist leiate üheksa väga aktuaalset teadusartiklit Eesti haridusteadlaste Eestis tehtud uuringutest. Eripedagoogika…

4 minutit

Keelt märgata on tahte küsimus

Praegusel suurte muutuste ajal on üha olulisem mõista keele olemust, keele rolli mõtlemises ja õppimises ning veelgi laiemalt – inimeseks olemises,…

8 minutit
Õpetajate Leht