Tänu projektile „Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine” õppisid Haanja kooli 3.–4. klassi õpilased väljendama oma emotsioone, julgema avaldada oma arvamust ja aktsepteerima teiste isikute arvamusi.

Haanja kooli õpilased said osaleda projektis, mille eesmärgiks oli laste riskikäitumist soodustavate faktorite varajane märkamine ja sekkumine, kasutades selleks probleemilahenduslike oskuste programmi (SPLO) meetodit. Samuti oli sihiks arendada sotsiaalset pädevust ja tõsta lastevanemate ning lastega töötavate spetsialistide teadlikkust. Projekti kõrvaleesmärkideks oli koostöö soodustamine Võru, Põlva ja Tartu maakondade vahel ning parimate praktikate vahetamine Norra partnerkooliga.

Haanja kooli õpilastega töötas Võrumaa Rajaleidja keskuse sotsiaalpedagoog Iiris Tagen. Haanja klassiõpetaja Kerli Perendi sõnul mõjus „suhtlemise” tund lastele üksnes positiivselt ning tore oli juba ka see, et teistmoodi tund tõi laste koolipäeva vaheldust.

Rikastav kogemus

„Nad saavad rohkem suhelda, arutleda ja oma tundeid ise sõnadesse panna,” sõnas Perend. „Osalesin ka ise ühes tunnis ja kogemus oli rikastav. Mulle meeldis, kuidas õpetaja igale õpilasele individuaalselt lähenes ning kuidas ta küsimustega laste mõtlemist suunas, mitte ei andnud valmis vastuseid ette.”

Perendi sõnul tuli ka lastevanematelt tundidele väga positiivne tagasiside. „Nii mõnedki emad on öelnud, et nende laps on kodus nüüd palju avatum ja väljendab oma mõtteid ja emotsioone rohkem kui varem. Tähele pandi ka seda, et lapse sõnavara on palju värvikam, milles ilmselt on sellel tunnil ka oma osa.”

Perend usub, et tulemused ilmnevad alles pikema aja jooksul. Klassijuhatajana on Perendile pärast kursust olnud lihtsam koos aineõpetajatega teatud laste puhul probleeme märgata ja neile lahendusi leida.

Haanjas õpilastele suhtlemistunde läbi viinud Iiris Tagen leiab, et SPLO on õpetajale hea abivahend, sest see aitab ka õpetajal oma tundeid mõista, õpilasi paremini suunata ja toetada.

Tageni sõnul koosneb programm kahest osast: eeloskused ja oskused. Tunnid on ehitatud üles kindla kava järgi ning suur rõhk on kordamisel ja kinnistamisel.

Et lapsed mõtleksid tegude võimalikele tagajärgedele

„Programmi eesmärk on panna lapsi mõtlema tegutsemise võimalike tagajärgede ning probleemidele võimalike lahenduste leidmise üle,” sõnas Tagen.

Kuna protsess ei kulge kiiresti, siis võivad Tageni hinnangul programmi esimese osa tunnid mõjuda venitamisena, sest silmanähtavaid tulemusi ei teki kohe.

„Nende tundide rahulikkus on äärmiselt oluline,” lisas Tagen. „See on aeg, kui luuakse grupi koostööoskused, lapsed omandavad oskuse oma arvamuse avaldamiseks ning õpivad tegema vahet arvamusel ja hinnangul.”

Tundides arutatakse näiteks laste emotsionaalset sõnavara. Neis tundides saavad lapsed kriitikavabalt väljendada oma arvamust. Kõik arvamused on õiged, neid ei kritiseerita. Õpetaja kuulab koos lastega arvamused ära ja aitab neid rühmitada.

„Ka need laste pakutud arvamused, mida ühiskonnas ei peeta heaks tavaks või käitumiseks, tuleb läbi arutada ning aidata lastel mõista, miks selline käitumine on taunitav,” on Iiris Tagen veendunud.

Tagen lisas, et SPLO annab lastele võimaluse arusaamiseks, et inimesed on erinevad ning nende vajadused ja valikud on samuti erinevad. Inimesed, kellel on ettetulevatele olukordadele palju erinevaid lahendusi, saavad elus paremini hakkama.

Kursuse käigus on arenenud Haanja laste emotsionaalne sõnavara ning kinnistunud on tundeid kirjeldavad väljendid. Samuti teavad õpilased nüüd, kuidas viisakalt keelduda oma tunnetest rääkimast, kui neil on raske või kui nad ei ole valmis rääkima. Ka said lapsed aimu, kuidas mängida üheskoos nii, et ei tekiks konflikte.

Terviklik struktureeritud programm

SPLO programmi on aidanud Eestisse tuua Ly Erg Tartu ülikooli täienduskoolituste osakonnast. Meetodi tõi rohkem kui 15 aastat tagasi Eestisse Ergi tolleaegne akadeemiline juhendaja, praegu Tallinna ülikoolis koolipsühholoogia õppejõuna töötav psühholoog Eve Kikas. 10 aastat koolipsühholoogina töötanud Erg otsis magistrandina struktureeritud ja sotsiaalseid oskusi õpetavat materjali ning nii see programm käiku läkski. Programm sai ajutiselt nimeks „Suhtlemisprobleemide lahendamise oskused” ja seda nime see kandma jäigi. Edaspidi on TÜ täienduskoolituse osakonnas kursust pakutud õpetajatele ja tugispetsialistidele ning koos koolitusgruppidega on materjali aastete jooksul kohandatud ja täiendatud.

SPLO kiituseks ütleb Erg, et tegu on tervikliku programmiga, kus kõigepealt alustatakse probleemilahenduse eeloskustest ning jõuatakse välja probleemilahenduse elemente sisaldavate dialoogideni. Tegu on lihtsa lastepärase meetodiga, kus kasutatakse lastele arusaadavaid mõisteid. Oluline on ka, et õpetamine toimub laste omas keskkonnas ehk klassis. Programmi saab aga kasutada ka väiksemates gruppides ja individuaaltöös. Vähetähtis pole ka see, et kursustel ei panda hindeid ja välditakse hinnangute andmist.

Ly Erg lisas, et loomulikult pole kogu programm üdini paremusele suunav. Alati tekib sotsiaalsete oskuste õpetamisel mitmeid küsimusi, näiteks kui püsivad on muutused, kas õpetajad oskavad oskusi teistesse õppeainetesse integreerida, kui suured on programmi kasutavate täiskasvanute taustateadmised sotsiaalse pädevuse kohta jne.

Projekti Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine” rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored” avatud taotlusvooru „Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused” kaudu. Tegu on aastase pilootprojektiga, kus SPLO meetodit rakendatakse kahele-kolmele esimese kooliastme klassile nii Võru, Tartu kui ka Põlva maakonnast ning seda tehakse terve õppeaasta jooksul. Eelkõige on projekt mõeldud ennetustööna käitumisprobleemide vähendamiseks ja vältimiseks. Projekti eestvedaja oli Võru maavalitsus.

Lisainfot projekti kohta leiab siit.