Põlva lasteaia Lepatriinu lasteaia aiarühmad on 2015. aastaks ühinenud metoodikaga „Kiusamisest vaba lasteaed”. Iga laps on omaette isiksus ja soovib, et teda sellisena ka märgatakse. Siiski tuleb ette olukordi, kus üks või teine laps arvab end olevat teisest tähtsam ja näitab seda välja ka sõnades-tegudes.

Lepatriinu IIIB rühmas on lillale, erinäolisele karule väärtuste hindamiseks ja õppimiseks appi tulnud muinasjutud. Igas vanaaegses loos on tunda aegumatust ja põhiväärtuste – sallivuse, aususe, hoolivuse ja julguse olemust ja lahtimõtestamist.

Põlva seto seltsi liikmena, setu kultuuri edasikandjana olen leidnud laste õpetamisel tuge setu muinasjuttudest. Lähtuvalt laste vanusest valin lustakaid lugusid raamatust „Marjakobar”, kus vanaaegsed jutustused on põimitud mitmekesiseks murdesõnade ja lauluriimide kaudu. Muinaslugusid kuulates ja nende üle arutledes mõistavad lapsed hea-halva olemust, oskavad esivanemate väljamõeldud jutustuste väärtushinnanguid tõlgendada tänapäevaselt.

Laste valikul lavastasime sel kevadel setu muinasjutu „Kukk, kass ja kana”, kus jutu põhjal omakirjutatud stsenaariumis on tähtis roll kõigil kahekümne kolmel lapsel. Eestikeelsele näidendile lisatud setu murdesõnad, -salmid, -ringmäng , -laulud ja vanasõnad on rikastanud laste sõnavara. Omal kohal on ka huumor, sest nalja tegemist ja naljast arusaamist tuleb õppida lapsest saadik. Näidendi valmimine nõuab lastelt üksteisega arvestamist, areneb mälu, diktsioon, kõne ilmekus ja esinemise oskus. Lavastuse kaudu saavad lapsed kinnitust, et kavaldamine, kergemeelsus ja heausklikkus ei kanna head vilja ja iga pahateo eest tuleb vastust kanda. Abivalmidus, töökus, julgus, kaastunne ja hoolivus on aga just need väärtused, mida lapsedki arutlustes õigeks peavad. Õpetlikud situatsioonid näidendis aitavad kindlasti lastel edaspidi käitumises õigeid valikuid teha.

Poole tunni pikkust näidendit etendasid 5–6-aastased IIIB rühma Lillatriinud lasteaias kolm korda: vanematele ning noorematele lastele ja perepäeval rühma lastevanematele.