5. mail piiluti Viru keskuse Rahva Raamatus värske Lotte aabitsa kaante vahele. Aabitsa autorid on Lotte tegelaskuju loojad Janno Põldma ja Heiki Ernits ning Paide ühisgümnaasiumi klassiõpetaja ja Eesti lugemisühingu esinaine Heli Prii.

Aabits on inimese elus üks tähtsamaid raamatuid. Millised tunded teid valdasid selle töö juurde asumisel?

Heli Prii: Võimalust olla aabitsa loomise juures pakub elu inimesele tavaliselt ühe korra. Ma olen selle väljakutse eest algusest peale tänulik olnud, aga samas tundnud ääretult suurt vastutust. Uhkust ja rõõmu koos autorite Heiki Ernitsa ja Janno Põldmaga loodan tunda siis, kui aabits eeloleval sügisel koolidesse jõuab ning koolijütsid, õpetajad ja vanemad sellega rahul on.

Kes kelle üles leidis, kas Lotte loojad teid Paide ühisgümnaasiumist või vastupidi?

Et aabitsa tegelased on Lotte ja tema sõbrad Leiutajatekülast, oli kirjastuse inimestel Janno Põldma ja Heiki Ernitsaga pikalt-laialt läbi arutatud. Janno ja Heiki soovisid enda meeskonda ühte kooliõpetajat, kes metoodilist nõu jagaks. Ettepanek tehti minule. Mulle meeldis autorite visioon: aabits peab olema lapse jaoks põnev, lõbus, salapärane, heasoovlikku õhkkonda loov, julgustama avastama kõike uut, küsima ja vastuseid otsima ning neid välja pakkuma. Nii et laps tunneb esimesest koolipäevast peale – õppida saab lusti ja rõõmuga.

Milliseid etappe läbisite oma töös?

Lähteülesanne oli luua aabits, mille järgi saab õppida ja tunda koolirõõmu erineva koolivalmidusega õpilane.

2012. aastal koguti Eesti lugemis­ühingu projekti „Õpetajate hinnangud 1. klassi õpikutele” raames õpetajate arvamusi ja ettepanekuid, muuhulgas koolides kasutusel olevate aabitsate kohta. Kokkuvõte uuringust ilmus just õigel ajal – siis, kui meie töö algas, ning see oli autoritele vajalik teave ning mõtlemisaine.

Kui aabits oli valmimisjärgus, palusime hinnangut lugemisühingu projekti eestvedajalt Mare Müürsepalt. Tema otsekohene kriitiline arvamus oli kui külm dušš, aga pani autoreid mitmeid didaktilisi muudatusi tegema. Olen Marele tänulik ja kindlasti kingin talle uue aabitsa.

Aabitsat katsetas üheksas koolis pool tuhat last, tegu oli läbi aegade ühe mahukaima pilootaastaga. Kuidas hindate kolleegide tagasisidet?

Pilootkoolide õpetajad andsid kord nädalas tagasisidet, tuues esile puudused, tehes asjatundlikke ettepanekuid. Ilma nende tagasisideta ei julgeks kinnitada, et aabits on nii lapsele kui ka õpetajale usaldusväärne abiline.

Aabits on minu esimene raamat. Kindlasti ei saa märkimata ning tänamata jätta töörühma neljandat liiget Loone Otsa. Tema ideed, keelepädevus ja positiivne mõttelaad aitas ja toetas meid kõiki. Ka väga oluline asi aabitsas – ainete seoste rikkalik kasutamine – sai paljuski tõuke just Loonelt.

—

Pilootkoolide õpetajad Lotte aabitsast

Merike Käis,

Tartu Hansa kool:

Väga huvitav ja võimalusterohke, algul hirmutav oma pikkade lugude poolest, aga mida aeg edasi, seda kindlam, et käesoleva aja parim aabits. See on aabits, mis motiveerib õpilasi nii kavalalt, et tahes-tahtmata tuleb lugema hakata. Seda aabitsat lugedes on klass haaratud kuulamisse, sest see on lõbus, naljakas ja sisult sobivate eakohaste juttudega. Eesti keele tund möödub kiiresti ja märkamatult. See on aabits, mida loevad meelsasti ka vanemad koos lastega. Meeldejäävad on Leiutajateküla mõistatused ja vanasõnad.

Kogu Lotte maailm meeldib õpilastele. Lapsed kuulavad ja loevad hoolega, uudishimust teada saada, mis edasi juhtub, loeti aabitsat ettegi. Kellel oli lugemine selge, need lugesid aabitsa juba kiiresti ette läbi.

Diferentseerimiseks on head võimalused. On väga meeldiv, et võimalusi ei ole ette näidatud, vaid õpetaja saab seda vastavalt oma õpilaste iseärasustele ise kavandada. Õpilased on ju klassiti nii erinevad.

Raina Tiidovee,

Kuressaare gümnaasium:

Oli huvitav ja uuenduslik aasta. Lugemik meeldis aabitsast rohkem. Kevadeks hakkasid lapsed päris hästi lugema – lugemik ja ilukirjandus on koos.

Kui kooli tuli lugeja laps, oli aabits talle jõukohane ja pakkus rõõmu. Lastele, kel lugemishuvi puudus, oli aabits katsumus.

Illustratsioonid on super. Parimaid annab välja mõelda. Nende järgi oli hea jutustada. Lood võimaldasid rääkida eri teemadel. Teemad olid päevakajalised ja üldarendavad. Lastele meeldis neil teemadel mõtteid vahetada.

Mare Kabel,

Albu põhikool:

Ootasime aabitsat põnevusega ega kahetsenud. Vallatusi täis koeratüdruk Lotte on oma südamlikkuse ja heatahtlikkusega laste seas populaarne. Küllap seetõttu läks tema ja ta sõprade tegemisi jälgides lugema õppimine üsna valutult ja märkamatult.

Lotte tegemistega ollakse raamatute ja filmide abil enamasti kursis. Avastamist jätkus aga aabitsassegi, sest autorid olid nimelt selle tarvis kirjutanud juurde palju uusi lugusid. Lotte aabitsa tegelastega koos õppimine tundus olevat lõbus ja pakkus huvi.

Lotte maailm on üks väärtuslik keskkond, kus üksteist hoitakse, kus puudub vägivald. Ka siin sünnitakse, õpitakse, reisitakse nagu pärismaailmas. Aidatakse sõpru, kui need on hätta sattunud, ja viibutatakse näppu, kui keegi käitub sobimatult. Lotte ja tema sõprade igapäevatoimetuste jälgimise kaudu areneb laste sõnavara ja rikastub maailmapilt.

Kertu Tera, Aile Laumets, Hedi Larionov,

Audentese erakool:

Aabitsa pildid ja tekstide sisu olid lastele põnevad ja naljakad ning ergutasid fantaasiat. Indu kaasa rääkida ja loetut arutada jätkus terveks aabitsaperioodiks. Lõbusad tekstid osutusid teinekord algaja lugeja jaoks parajaks pähkliks, kus õpetaja ja vanema selgitav roll oli äärmiselt oluline. Kordustrükis võiks lihtsustada tekstide sõnavara ning muuta need veidi lühemaks.

Kõige tugevam külg ongi suurepärased illustratsioonid. Pildid pakkusid palju häid võimalusi toetada lapse eneseväljendusoskuse, tähelepanu ja analüüsivõime arengut.

Aabits andis võimaluse ehitada ainetund üles ka ainult leheküljel olevale pildile toetudes, sel moel sai teha nii sõnavara- kui ka ortograafilisi ülesandeid. Tekkis ideid ka dialoogide, etenduste ja mängude läbiviimiseks. Illustratsioonid inspireerisid nii õpetajat kui ka õpilast.

Üldjoontes pakkusid tekstid ka diferentseerimisvõimalust. Abiks olid paksus kirjas välja toodud lühemad ja lihtsamad laused. Sujuv oli üleminek joonistähtedelt kirjatähtedele. Tekstide pikkus võimaldas anda halvemini lugeda oskavale lapsele vähem lugeda, kuid selle miinus on, et lugu jäi lapse jaoks poolikuks ka sisu mõttes. Siin võiks kasutada varianti, et lühem ja kokkuvõtlikum tekst oleks kõigile jõukohane ja kiirematele oleks kõrvalleheküljel lisafakte ja sündmusi sisaldav (samal teemal) tekst. Veidi annab ehk silmasõbralikumaks korrigeerida ka tekstide paigutust.

—

Kirjastusel Maurus on ilmunud

Janno Põldma, Heiki Ernits, Heli Prii

„Lotte aabits I klassile”

183 lk

Aabitsat läbib sõnum, et õppida ja lugeda on huvitav ning mõlemad tegevused on lõbusad ka pingutust nõudes. Aabitsa lood on elurõõmsad, aabits ise aitab mõista üksikosade ja terviku suhet, õpetab nägema igapäevaseid olukordi uue pilguga ja otsima iseseisvalt või koos kaaslasega lahendusi elus ette tulevatele probleemidele.

Jan Kaus

„20. sajandi kirjandus”

Kirjanduse õpik gümnaasiumile. 175 lk

Jan Kaus: „Mulle on kirjanduse kaanonist olulisem selle mitmehäälsus. Kirjandus koosneb eri häältest, erinevatest vaatepunktidest. Kirjandus pole lõpliku tõe maailm, tõde kipub elu lihtsustama, tegelikkus on alati palju keerulisem kui meie kujutlused tegelikkusest. Kirjandus oma parimal kujul püüab meile seda näidata ja meelde tuletada. Me kõik võiksime kirjandusest avastada ja leida teatud ettevaatlikkust – et olla oma hinnangutes vähem järsud ja jäigad, et suhtuda ideedesse ja tõdedesse kirglikult, aga mitte surmtõsiselt.”