SA Innove ESF-i programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014” nimi on suhtluskeeles lühenenud mõnusalt õpetajaprogrammiks. Lühikese nime taga on mahukad tegevused, mis seavad tänavu tähelepanu keskmesse õppijakeskse kooli juhtimise. Õpetajaprogramm pakub 11 üldhariduskooli kolmeliikmelistele meeskondadele võimalust uuendada ja süvendada tänapäevaseid teadmisi õppijakesksest koolist ning selle terviklikust juhtimisest. Iga meeskond saab õpitut rakendada oma kooli arenguvajadustest lähtuvalt.

Konkursi teel pääsesid koolitusele „Õppijakeskse kooli juhtimine” Krootuse põhikool, Saue gümnaasium, Olustvere põhikool, Tapa gümnaasium, Vändra gümnaasium, Iisaku gümnaasium, Viimsi keskkool, Surju põhikool, Juhan Liivi nimeline Alatskivi keskkool, Käru põhikool, Emmaste põhikool. Koolitust viib läbi koolitus- ja konsultatsiooniettevõte Implement Consulting Group OÜ.

Koolitus algas märtsis ja lõpeb septembris. Koolitusel on kuus moodulit: organisatsiooni arengu juhtimine, õpikeskkonna kujundamine, õppevisiit Suur-Helsingi piirkonna koolidesse ja personalijuhtimine on läbitud; ressursside juhtimise ja enesejuhtimise moodul on veel ees.

—

Koolijuhtide mõtteid koolitustelt

Heidi Kodasma

Surju põhikooli direktor:

Surju põhikoolis on terviklik arengukeskkond, kus personali ja eri huvipoolte koostöö alusel on loodud parimad võimalused iga õpilase ja töötaja arenguks, mis võimaldab osaleda elukestva õppe protsessis ning elus väärikalt toime tulla. Kooli põhiväärtus on igaühe isiklik areng, kus väärtustatakse loovat ja pühendunud tegevust, hinnatakse meeskonnatööd, korda ja tarkust.

Kooliarengu põhisuunad on juhtimise, eestvedamise, osaluse ja partnerluse parendamine; õpilaste, õpetajate, töötajate ja huvipoolte väärtustamine. Peame oluliseks ühiste eesmärkide seadmist, üksteiselt õppimist, kogemuste vahetamist ja eneserefleksiooni arendamist.

Rahuloluküsitluste tulemused näitavad, et kooli personal väärtustab kaasamist ning on motiveeritud tegema parendusettepanekuid koolielu paremaks korraldamiseks.

Oluline on eneseteadlikkus ja enesejuhtimine, täiuslik pühendumine, isikliku missiooni sõnastamine. Loodame koolitusel õppida, kuidas oma energiat juhtida, ning saada teada, miks on energia juhtimine aja juhtimisest olulisem.

Koolitusel „Õppijakeskse kooli juhtimine” soovime osaleda, et süvendada ja uuendada oma teadmisi ning oskusi. Soovime oma väikest maakooli arendada veel õppijakesksemaks. Oluliseks peame ka koolituse praktilist väärtust parendusprojektide, koolikülastuste, õpimapi loomise kaudu.

Surju põhikoolis hinnatakse kõrgelt meekonnatööd ja praktika abil soovime parendada õppija arengut toetava keskkonna kujundamise ja hindamise oskusi ning leida parimaid rakendusväljundeid.

Tahame suurendada õpilaste vastutust õppetöös ja seada õpieesmärgid õpilastest lähtuvalt. Väikeses koolis on õpetajal ülevaade õpilaste tegemistest. Tihti juhtub, et õpetaja on see, kes tuletab õpilasele meelde, et tal on mõned ülesanded jäänud täitmata. Soovime muutuda kooliks, kus õpilased koos õpetajatega seavad ühiselt õppeaasta eesmärgid, lähtudes õpilaste individuaalsest arengust. Sellega soovime alustada uuest õppeaastast.

Koolituse toel juba tehtust: oleme juba koos lastevanematega vaadanud üle kooli alusväärtused. Mees­konnatöö käigus on selgunud ootused koolile.

Järgnevalt mõned meie meeskonna mõtted, mis oleme koolituspäevade jooksul enda jaoks välja toonud.

Õppijakeskne kool – õpilane seab eesmärgid, ise õpib ja ise vastutab.

Hindamise eesmärk on toetada õppija arengut.

Hoolsuse ja käitumise hindamine tuleb väärtuspõhiseks muuta. Kõik vastu võetud otsused peavad samuti lähtuma väärtustest.

Õpitakse positiivse kogemuse abil.

Tagasiside andmine kindlustab arengu. Edastama peab infot, mitte emotsiooni. Tuleb tunnustada ning anda soovitusi, kuidas paremini teha.

Peab suurendama õpilaste vastutust õppetöös ja seadma õpieesmärgid õpilastest lähtuvalt.

Jaan Palumets

Saue gümnaasiumi direktor:

Saue gümnaasiumi ajendas koolitusele kandideerima soov näha ja viia ka ellu midagi uut oma organisatsioonikultuuris. Hakkame sügisel koos õpetajatega kooli uut arengukava koostama ning peame väga oluliseks, et selles oleks esile toodud õppijakeskse kooli põhimõtted. Arutame läbi kooli põhiväärtused – kuidas need praegu toimivad ja mil moel aitavad kooli eesmärke saavutada.

Jätkame kujundava hindamise rakendamist esimeses kooliastmes, töötame välja uue pedagoogilise kontseptsiooni, toetudes visioonile, missioonile ja väärtustele.

Kõige enam on kasu olnud teemadest, mis käsitlevad meeskonnatööd ja seda, kuidas protsesse süsteemselt kavandada ja juhtida. Kasu on olnud kohtumistest praktikutega, st koolijuhtidega, ja kogemuste vahetamisest kursuslastega.

—

Koolitajale on oluline tagasiside

Koolituse „Õppijakeskse kooli juhtimine” üldeesmärk on süvendada ja uuendada juhtide teadmisi, oskusi ja tahet muutmaks kooli õppijakesksemaks tervikliku juhtimise kaudu.

Koolituse mooduleid viivad läbi oma ala asjatundjad-koolitajad, samuti praktikud. Suur osa koolituspäevi toimub Eesti koolides, et tutvuda parimate kogemustega. Külastatud on Randvere kooli, Rocca al Mare kooli, Tallinna inglise kolledžit, Miina Härma gümnaasiumi ja Tartu kutsehariduskeskust.

Alustuseks määrati muudatuste vajadus

Õppijakeskse kooli kujundamisel on oluline oskus töötada personaliga, kujundada õpikeskkonda ja arvestada ressurssidega, olla teadlik tänapäevastest suundadest nii ühiskonnas üldse kui ka hariduses Eestis ja mujal maailmas. Koolitustsükli üks olulisemaid eesmärke on õppida kolleegidelt ja leida viise, kuidas uuemat teooriat ja õpikäsitusi klassiruumi tuua.

Koolide väljakutse on muutuda õppijakeskseks kooliks või rakendada õppijakeskse õpikäsitusega seotud tegevusi, nagu ainete lõimimist, kujundavat hindamist, tuua kooli väärtused klassiruumi ja jagada neid eri sihtgruppidega, õpilase ja õpetaja motiveerimine jms.

Koolitus algas märtsis Randvere koolis, kus koolijuhid määratlesid oma kooli muudatusväljakutsed ning eesmärgistasid õppeprotsessis osalemist, aga mõtestasid ka lahti, mis on õppijakesksus. Muudatuste juhtimise, süsteemse juhtimisega koolis ja kooli kvaliteedijuhtimisega tutvuti Tartu kutsehariduskeskuse näitel.

Aprillis-mais tutvuti Tallinnas Rocca al Mare kooliga ja Tartus Miina Härma gümnaasiumiga. Kooli pedagoogilise kontseptsiooni olemus, õppijate erisuste arvestamine, kooli tõhususe hindajad, kooli õppekava koostamine, koolijuhi võimalused ja vahendid õppekava toetava keskkonna loomisel – see on lühike loetelu õpitust.

Kogemusi naabritelt Soomest

Häid kogemusi andis õppereis Suur-Helsingi koolidesse. Külastati Helsingin Normaalilyseo kooli (põhikool ja gümnaasium), Ressu põhikooli ja Saarinlaakso põhikooli. Igas koolis kohtuti juhtkonnaga, külastati tunde. Kohtumised olid ka Soome riiklikus haridusametis.

Normaalilyseos õpib 540 õpilast. Kool teeb tihedat koostööd Helsingi ülikooliga nii õppekava koostamisel kui ka õppetöös. Koostööprojektid võimaldavad õpilastele rohkelt valikuvariante, saab käia isegi ülikoolis loenguid kuulamas. Normaalilyseo võimaldab ülikoolis õppivatel tulevastel aineõpetajatel saada vajalikku õppe­praktikat, tuues tundi uusimad õpikäsitused ja rikastades seeläbi kooli.

Ressu põhikool (Ressun Perus­kou­lu) on tunnustatud rahvusvahelise orientatsiooniga kool Kamppis Helsingis. Praegu on seal 430 õpilast ja 35 õpetajat. Kolm neljandikku õpilastest on soomlased, ülejäänu koosneb umbes 34 rahvusest. Kooli õppekava põhineb Soome riiklikul õppekaval ning IB-õppekaval. Kooli pedagoogiline kontseptsioon toetub kolmele olulisele märksõnale: kommunikatsioon, lõimitud õpe ja kultuuridevaheline teadlikkus.

Saarnilaakso kool on 402 õpilasega põhikool Espoos. Kool on uute IT-võimaluste õppesse rakendamise musternäide. Igas klassiastmes on IT-/multimeediaklass. IT-lahendused on oskuslikult lõimitud õppeainetega.

Tagasiside toetab koolitust

Koolijuhid on koolituse tugevusteks nimetanud põhjalikult läbimõeldud koolituskava, huvitavaid ja kasulikke teemakäsitlusi, praktilisi töövahendeid, tugevaid koolitajaid ja praktikuid, süsteemsust õppetöö läbiviimisel, koostöövõimalusi ja soodsat õpikeskkonda.

Küsimusele „Kuidas mõjutab antud koolitus Sinu enesearengut juhina?” on osalejad vastanud järgmiselt.

Kõik algab alati iseendast. Koolitus suunas mind läbi mõtlema, mis on minu põhiväärtused ja kas ma lähtun nendest ikka alati enda otsuste tegemisel.

Õppisin ennast sügavamalt analüüsima ja oma väärtusi leidma.

Leiad uusi lahendusi, mõtteid ja tuge oma senistele tegevustele.

Saan kindlustunnet, et alati on võimalik leida lahendusi, ja saan tööriistu lahenduste leidmiseks, kui oma mõte on n-ö kinni jooksnud.

Olen alles väga värske juht ja see koolitus annab mulle võimaluse värskelt asju õige nurga alt näha ja vastavalt ka tegutseda. Ei ole vaja end niivõrd muuta, kui koos teistega areneda.

Juhina keskendun teadlikult õppijakesksusele. Ilma koolituse tõuketa ei oskaks seda teha.

Natali Happonen ja Ekke Sööt

Implement Consulting Group OÜ koolitajad