PISA indeksid vs loodusained

2 minutit
10 vaatamist

TLÜ kasvatusteaduste instituudis kaitses Imbi Henno 2. juunil  doktoritöö, milles uurib loodusteaduste õppimist ning õpetamist Eesti koolides, eri õppekeelega õpilaste soorituserinevuste põhjuseid ja soorituste interpreteerimisküsimusi. Tööst selgub, et mõned rahvusvahelised PISA õppimise ja õpetamise kirjeldamiseks kasutatavad indeksid ei sobi interpreteerimaks Eesti õpilaste õppetulemusi loodusteadustes.

Ehkki õppurite keskmine tase rahvusvaheliste võrdlusuuringute järgi on hea, on tipptasemel loodusainete õppijaid Eesti kooliõpilaste hulgas vähe ja põhjuseks võibki olla asjaolu, et Eestis tugineb loodusainete õpetamine traditsioonilisele aineõpetusele. Samas kerkib ka küsimus võrdlus­uuringute sobivusest Eesti andmete tõlgendamiseks.

Imbi Henno: „PISA õppimise ja õpetamise indeksid lähtuvad konstruktivistlikust õpetamisparadigmast, mille põhimõteteks on õpilasele orienteeritus, kognitiivne aktiveerimine, samuti uurimusliku õppe rakendamine. Eesti õpilaste häid tulemusi loodusteadustes rahvusvahelistes võrdlus­uuringutes määrasid aga tunni selge struktureerimine ja õppe hea korraldamine klassis, mitte niivõrd konstruktivistliku õpetamispraktika rakendamine. Osa OECD PISA ja TALIS uuringu õpetamisega seotud indeksitest ei näi seega sobivat seletama loodusainete õpetamist riigis nagu Eesti.”

Lahenduseks, kuidas Eesti koolides loodusteaduseid praegusest tõhusamalt õpetada, võiks olla õpe, mis võimaldab ühekorraga nii uurimistegevusi kui ka loodusteaduslike mõistete ja teooriate õppimist. See tähendab, et klassi tasandil tuleks õpilaste loodusteaduslike baasteadmiste ja -oskuste kujundamisel tugineda jätkuvalt struktureeritud õpetamisele, kõrgemate mõtlemisoskuste, sh loovuse ning kriitilise mõtlemise kujundamisel aga uurimisõppele. Päevakorda peaks tõusma õpetajate pädevus ning motivatsioon korraldada õpet nii, et välja arendataks kõigi õpilaste võimed ning võimalikult palju õpilasi jõuaks kõrgematele oskustasemetele.

Imbi Henno doktoritöö „Loodus­teaduste õppimisest ja õpetamisest Eesti koolides rahvusvaheliste võrdlusuuringute taustal” („Science Learning and Teac­hing in Estonian Schools Behind Inter­­national Comparative Studies”) on valminud Tallinna ülikooli professori Priit Reiska ja emeriitprofessori Viive-Riina Ruusi juhendamisel. Oponendid olid TÜ emeriitprofessor Jaan Mikk ja Tartu ülikooli dotsent Hasso Kukemelk.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Paarispraktika: jagatud kogemus kui võimalus ja väljakutse

Eripedagoogika ja logopeedia tudengid lähevad üha sagedamini praktikale paarikaupa, mis loob unikaalse ja mitmetahulise õpikeskkonna.

Logopeedia…

7 minutit

Värske EHA keskendub üldpädevustele ja heaolule

Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) värskest ajakirjanumbrist leiate üheksa väga aktuaalset teadusartiklit Eesti haridusteadlaste Eestis tehtud uuringutest. Eripedagoogika…

4 minutit

Keelt märgata on tahte küsimus

Praegusel suurte muutuste ajal on üha olulisem mõista keele olemust, keele rolli mõtlemises ja õppimises ning veelgi laiemalt – inimeseks olemises,…

8 minutit
Õpetajate Leht