Haridus- ja teadusministeeriumi teatel investeerib riik üle 40 miljoni euro selleks, et aastaks 2020 oleks soovi korral võimalik viia koolides kogu õppetöö läbi digitaalselt. Investeeringu toel muudetakse kättesaadavamaks ja arendatakse eestikeelset e-õppevara ning minnakse järk-järgult üle paberivabadele e-eksamitele 

Minister Jürgen Ligi sõnul on juba praegu peaaegu iga noore taskus nutiseade. „Oluline on need hariduse heaks tööle panna. Seni on koolides arendatud eeskätt digitaristut, nüüd tahame keskenduda sellele, et digiseadmetes oleks ka kvaliteetne eestikeelne sisu,” sõnas minister Ligi.

Kvaliteetse digitaalse õppevara laialdasema kasutamise toetamiseks kaardistatakse üld- ja kutsehariduse vajadused ning arendatakse välja uus või kohandatakse olemasolevat e-õppevara. Digitaalseid õppematerjale arendatakse edasi ka ProgeTiigri ja TiigriMatemaatika programmidega. Õpetajatele pakutakse täiendkoolitust, et toetada neid õppevara kasutuselevõtmisel. Samuti minnakse järk-järgult üle e-eksamitele.

Selle aasta lõpus valmib e-Koolikoti portaal, mis võimaldab leida ning kasutada digitaalset õppevara eri keskkondadest (koolielu.ee, moodle, kirjastuste repositooriumid jmt). Portaalis saavad õpetajad kombineerida eri tüüpi õppematerjale ning teha komplektid õpilastele kättesaadavaks.

Viljandi Jakobsoni kooli IT- ja õppejuhi Laido Valdvee sõnul lubavad nii digiseadmed kui ka e-õppevara arvestada õppijate vajadusi ja võimeid individuaalsemalt, mis omakorda aitab saavutada paremaid õpitulemusi. „Tehnoloogia tark kasutamine muudab teadmiste omandamise õpilaste jaoks huvitavamaks ning nii on uut materjali lihtsam omandada. Ka õpetajate töö muutub lihtsamaks – nad saavad kombineerida kirjastuste õppematerjale internetis vabalt kasutuses olevatega,” ütles Valdvee.

Tegevustega viiakse ellu Eesti elukestva õppe strateegia 2020 digipöörde programmi. Programmi eesmärk on digivõimaluste teadlik ja tark integreerimine õppeprotsessi. Partnerid on SA Innove, hariduse infotehnoloogia sihtasutus ja Tartu ülikool. Toetuse kogumaht on 40 350 000 eurot, millest 34 297 500 eurot tuleb Euroopa Sotsiaalfondist ja 6 052 500 eurot on riiklik kaasfinantseering.