Riikliku õppekava haridusuuenduste rakendamiseks tosinas koolis loodud õpikogukonnad tegid 24. augustil Tartus koostööpäeval kokkuvõtteid senisest ühisest õppimisest.

Mullu ja tänavu õpikeskkondi uurinud teadlaste hinnangul on oluliselt vähenenud õpilaste hulk, kes peavad õpikogukonda kuuluvate õpetajate ainet igavaks, kahaneb ka hinnete ületähtsustamine.

Õpetajate täienduskoolituse õpikogukondade meetodil kutsus mullu jaanuaris ellu Tartu ülikooli haridus­uuringute ja õppekavaarenduse keskus. Erinevalt tavakoolitusest, mille järel ununeb kuuldu juba koju minnes ning edasi teeb igaüks isetahtsi, õpitakse õpikogukonnas üksteise kogemustest iga päev. Koolide abimehed on eksperdid, kes annavad pidevalt nõu ja tagasisidet. Lähtutakse iga kooli vajadustest ja toetatakse uuenduste rakendamist pikema aja jooksul.

Meie koolides tegutsevad õpikogukonnad on oma tähelepanu suunanud ainete lõimimisele, pädevuspõhisele õppele, kujundavale hindamisele, koolikiusamise vähendamisele, sooteadlikule õppele. Kogukonnad suhtlevad ka projektikaaslastega teistest koolidest ja on korraldanud webinar’e, koolijuhtide seminare, käinud üksteisel külas.

Teadlased kirjeldasid projekti algul iga kooli õpikeskkonda, et tuua välja kitsaskohad, millele peab tähelepanu pöörama. Tänavu koostati uus ülevaade ja võeti vaatluse alla seitse õpikogukonda ja 640 õpilast 4.–9. klassini. Võrdlusgrupis oli 729 õpilast.

Analüütik Jaanika Piksööt tutvustaski õpetajaile esialgset ülevaadet. Detailsem pilt selgub paari kuu jooksul ja siis saab individuaalse tagasi­side juba iga õpetaja.

Ehkki endiselt ei ole õppimine suurele hulgale õpilastele huvitav, on õpimotivatsioonis siiski paar muutust: vähenenud on soov olla teistest parem ja hinnete eest tasustamine vanemate poolt.

Piksöödi sõnul väärib esiletõstmist, et õpikogukonna õpetajate ainetele antud hinnanguis on oluliselt vähem arvamusi, et aine on igav. Varasemast rohkem arvasid õpilased, et aine on vajalik. Ka hinded pole enam nii tähtsad kui aasta tagasi, samuti on vähenenud vigade tegemise kartus.

Lisakohustused pelutavad

Hinnangutes kooli- ja klassikliimale on näha, et omavaheline võistluslikkus on sama kõrge. Kiusamine klassis pole vähenenud, ka internetikiusamine on samal tasemel. Küll aga on kahanenud õpilaste osakaal, keda on viimase kuue kuu jooksul vähemalt korra ähvardatud või kelle kallal on kehalist vägivalda kasutatud. Ka narrimine-solvamine näitab langustendentsi.

See-eest on suurenenud õpilaste osakaal, kes väidavad, et neid on kõrvale jäetud. Teadlased oletavad, et põhjuseks on asjaolu, et õpilased oskavad nendele probleemidele nüüd rohkem tähelepanu pöörata.

Õpilaste hinnangutes kujundavale hindamisele on suurim edasiminek, et toetav tagasiside õpetajalt on suurenenud. Vähenenud on ka spikerdamine.

Õpilaste silme läbi on paranenud ainetevaheline lõiming ja õpetajate koostöö.

Õpetaja toob rohkem näiteid teistest õppeainetest, pakub ühisprojekte, kutsub tundi külalisesinejaid.

Koostööpäeval peeti arutelusid õpitubades. Koolide juhtkonnad otsisid vastuseid küsimusele, mis takistab õpetajaid osalemast õpikogukondades. Selgus, et osa õpetajaid on takerdunud mugavustsooni ja peab lisakohustusi vastumeelseks. Nende hulk pärast tunde on juba niigi suur ja õpikogukondade tegevuse dokumenteerimisvajadus tekitab neid veel juurde. Ei nähta ka perspektiivi ja keskendutakse vaid oma ainele. Tuntakse hirmu uuenduste ees, kardetakse ebaõnnestumist ja arvatakse, et abiküsimine tähendab saamatust. Arvati sedagi, et õpikogukonda peaks kuuluma terve kool, sest tegevuse eesmärgid puudutavad kõiki. Probleemiks kipubki olema projektipõhine killustatus. Näiteks lõimingut arutatakse eri projektide töörühmades.

„Kui lähteülesanne oleks olnud leida see hea, mida õpikogukonnad toonud, oleks meie nimekiri tõenäoliselt pikem saanud,” nentisid koolijuhid arutelu lõpul.

Õpikogukondade meetodil kooliarendust toetab haridus- ja teadusministeerium.

Mullu jaanuarist alustas üheksa kooli, tänavu lisandus veel kolm. Õpikogukonnad on loodud Türi põhikoolis, Rakvere gümnaasiumis, Jüri gümnaasiumis, Nõo põhikoolis, Lähte ühisgümnaasiumis, Tartu kesklinna koolis, Jõgeva põhikoolis, Valga põhikoolis, Viljandi gümnaasiumis, Jõgeva gümnaasiumis, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis, Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumis.