Eestis alustas tänavu kooliteed ühtekokku 15 000 õpilast. Tallinna 21. kooli õpilasperre lisandus neli esimest klassi ehk 120 õpilast. Nemad lõpetavad gümnaasiumi aastal 2027.

Õpetaja Margit Lestsepale on tänavune 1.c klass klass järjekorras viies esimene klass. Ta ütleb, et ehkki igal klassil on oma nägu, on koolitulijad paljus sarnased – armsad, siirad, püüdlikud ja tahavad hästi õppida.

Esimene koolipäev on enamasti kõigil meeles. Õpetaja Margit mäletab oma esimesest koolipäevast Nõo reaalgümnaasiumis kurvastust, et hea lasteaiakaaslane, kellega neist pidid pinginaabrid saama, istus hoopis teise tüdruku kõrvale ja tema pinki tuli istuma Saima-nimeline tüdruk. „Läks nii, et istusime ühes pingis põhikooli lõpuni ja temast sai mu kõige parem sõbranna. Alatiseks jääb meelde esimene õpetaja Heli Paap, kelle jaoks olime tema esimene klass. Ta oli noor, energiline ja hästi südamlik. Sageli taban end mõttelt, kuidas tema minu asemel mõne probleemi lahendaks.”

Esimese õpetaja eeskuju on mõjutanud paljude tulevaste õpetajate elukutsevalikut. Ka Margit Lestsepp tunnistab, et otsustas juba kooliajal, et tahab just klassiõpetajaks õppida. „See oli Tallinna ülikooli astudes mu ainus valik ja olen oma erialaga väga rahul.” Tänavune kooliaasta algus on õpetaja sõnul eriti ootusärev. „Olen mõelnud, kes need lapsed on, kes minu klassi tulevad, ja kuidas me omavahel sobime. Ootasin meie kohtumist suure põnevusega.”

Margit Lestsepa 30 õpilase seas on ka kolmikud Ete, Karl ja Mattias. Õpetajal on varasemast mitmike kogemus olemas: „Kahes minu klassis on käinud kaksikud, ühes klassis oli kaks venda, aga kolmikud on mul küll esimest korda. Mitmikke võetakse sageli sarnastena ja kiputakse omavahel võrdlema, ometi on nad temperamendi, iseloomu ja huvide poolest igaüks omaette isiksus.”

Kui esimesel koolipäeval ei suuda õpetaja paremagi tahtmise korral klassitäiel ühesugustes vestides ja koolimütsides lastel vahet teha, siis nädalaga saavad laste näod ja nimed selgeks ja peagi ollakse lähemalt tuttavad. Ka õpilased harjuvad oma õpetaja ja klassikaaslastega ning tunnevad end koolimajas iga päevaga üha kodusemalt. Laste elevil nägudel peegeldub lootus, et ees ootaval pikal teekonnal juhtub iga päev midagi toredat. Igatahes palus Ete küpsisetordile, mida kolmikute kodus koolimineku puhul söödi, emal šokolaadikirjas kirjutada: Mattiase, Karli ja Ete seiklused koolis algavad. Esimene osa.