PILLE LIBLIK

haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja

Üldpädevuste teemalise artiklisarja lõpetuseks on paslik anda ülevaade sellest, missugused on olnud riigi tasandi võimalused toetada õpetajaid üldpädevuste kujundamisel, ning vaadata, milline areng seda valdkonda tulevikus ees ootab.

Üldpädevuste kujundamist taotles juba 2002. aasta riiklik õppekava, kuid erilise tähelepanu keskmesse on nende arendamine tõusnud praegu kehtivate riiklike õppekavade rakendamisel.

2010. aasta õppekavade koostamisel määratleti üldpädevuste kaudu õppekavade olulisim õpiväljund – suutlikkus asjatundlikult, loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida teatud tegevusalal või -valdkonnas, perekonnas, tööl, avalikus elus, kultuurikandjana. Sätestati, et üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning klassi- ja koolivälises tegevuses ja et nende suunamiseks teevad õpetajad koostööd omavahel ning õpilase koduga.

Üldpädevused võivad muidugi kujuneda iseenesest ja õpetajate tegevusest sõltumatult ning kindlasti on nende kujunemisel määravad hoiakud ning oskused, millega laps kooli tuleb. Siiski ei saa kooli kontekstis tähelepanuta jätta meetodeid, mille abil õpetajad iga õpilase inimeseks kasvamist suunavad ja jälgivad. Üldpädevuste kujundamine ei tohiks olla juhuslik, vaid teadlik ning suunatud pedagoogiline tegevus.

Tegelikkuses lähtus üldpädevuste kujundamine ja teemasse suhtumine paljuski õpetaja professionaalsest intuitsioonist – meil puudus teaduslik alus, et otsustada millised on parimad viisid pädevuste arendamiseks, arvestades sealjuures õpilaste arengulisi iseärasusi.

Nii sõlmiski haridus- ja teadusministeerium paralleelselt kehtivate õppekavade koostamisega Tallinna ülikooliga kokkuleppe hakata välja töötama teaduspõhiseid rakendusmaterjale, mis toetaksid üldpädevuste ja -oskuste käsitlemist õppeainete kaudu.

Tallinna ülikool uuris üldpädevuste kujundamist

Kõigepealt uurisid teadlased laste arenemist ja õppimist 1.−6. klassis ning kirjeldasid, kuidas õpetajad saaksid arengut ja õppimist võimalikult hästi toetada. Uuringu tulemusena rõhutati laste arengu terviklikkust, õpilaste aktiivsust ja õpetajate vajadust arvestada õppe kavandamisel laste arengu taseme ja iseärasustega, samuti väljaspool kooli kujunenud uskumuste, kogemuste ja teadmistega.

Selle uuringu tulemusena valmis 2011. aastal kogumik „Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes”. Raamatus käsitletakse olulisena õppimist ja käitumist mõjutavaid ning keskkonnaga seotud tegureid, sh poiste ja tüdrukute ning muukeelsete laste erinevat toimetulekut.

Loogilise jätkuna sellele projektile toetas ministeerium Tallinna ülikooli tegevust, et selgitada välja üldpädevuste kujundamise võimalused ja iseärasused kolmandas kooliastmes. Põhikooli riiklikus õppekavas suhteliselt üldiselt esitatud üldpädevused vajasid konkretiseerimist. Samuti puudusid meil vahendid üldpädevuste arendamisele tagasiside andmiseks nii kujundava hindamise protsessis kui ka välishindamise instrumendina.

Aastatel 2011−2014 viiski ülikool läbi vastava uuringu ning koostas õpetajatele abimaterjali „Õppimine ja õpetamine III kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine”.

Neli aastat väldanud tegevuse tulemusena on meil nüüdseks kirjeldused, mil määral põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste arengu näitajad vastavad riiklikus õppekavas esitatud üldpädevuste määratlustele. Samuti on meil mõõtvahendid üldpädevuste kujundamise ja neid mõjutavate olulisemate tegurite hindamiseks.

Tallinna ülikool on selle töö käigus korraldanud õpetajatele koolitusi ja nõustamist väljatöötatud materjalide ja mõõtvahendite kasutamiseks. Ministeerium kasutab uuringu tulemusi tasemetööde ja lõpueksamite uuendamiseks, et ka riiklik välishindamine keskenduks ainepädevuste hindamise kõrval senisest enam üldpädevustele.

Hindamisvahenditega on võimalik arvestada õpetajakoolituse õppekavade nüüdisajastamisel, et ainedidaktika raames käsitletaks ka üldpädevuste kujundamist. Kõigile arusaadavas populaarteaduslikus keeles esitasid uurimisgrupi liikmed ülevaate kõikidest üldpädevustest Õpetajate Lehes ilmunud artiklisarjas. Loetletud tegevuste ühine eesmärk on motiveeritud õppija, kes omandab rõõmuga ja teadlikult pingutades eluks vajalikke teadmisi-oskusi.

Mis saab edasi?

Alanud õppeaasta jooksul keskendume sellele, et teada saada, mil määral on õpetajad koostatud materjale kasutusele võtnud ja kuidas on nende toel kujundatud üldpädevusi. Selle tagasi­side kogumisel ja projekti käigus taas kord ka õpetajate koolitamisel on ministeeriumi partner Tallinna ülikool.

Ehkki seni oleme jõudnud keskenduda vaid põhikooliealistele lastele, on üldiste oskuste ja võtmepädevuste kujundamine elukestva õppe põhimõtete kohaselt oluline igas vanuses inimeste puhul. Seetõttu on üks edaspidine arendussuund määratleda ka keskhariduse tasandil täpsemalt üldpädevuste mõisted ja nende arendamise erisused.

Üldpädevuste arvestamine kodustes töödes

Üldpädevused on tihedalt seotud teemaga, mis igal aastal ikka ja jälle üles kerkib – kodused tööd kui õppimise motivaator ning õpilase õpikoormuse osa. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb õpet kavandades ja ellu viies arvestada, et õpilase õppekoormus võimaldaks talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.

Seni ei ole meil kujundatud teaduspõhist arusaama sellest, mil määral see õigusaktile omases keeles fikseeritud nõue toimib. Palju on räägitud kodutööde poolt ja vastu, omamata ülevaadet koduste ülesannete igapäevasest ajakulust õpilaste jaoks ja toetusest, mida õpilased võivad eri juhtudel vajada. Pole olnud ka teaduslikku alust hindamaks, mil määral Eesti kooliõpilased suudavad ise juhtida oma õppimist ja millest nad end seejuures mõjutada lasevad.

Loodame, et äsja lõppenud väga huvitava projekti tulemused täidavad selle lünga. Nimelt on Tallinna ülikooli teadurid haridus- ja teadusministeeriumi toel koostanud alates 2013. a ülevaadet, kuidas koduste tööde eesmärgistamine mõjutab õpikoormust, õpilase motivatsiooni ja emotsioone. Analüüsitud on võimalusi kodutöid praegusest efektiivsemalt korraldada ning õppimist soodustavat keskkonda kujundada.

Lühiülevaade projekti tulemustest ilmub artiklisarjana Õpetajate Lehe järgmistes numbrites. Sel viisil püüame aidata õpetajatel senisest enam mõtestada ja eesmärgistada koduseid töid, mille abil lisaks baasteadmiste omandamisele on võimalik mõjutada ka lapse arengut ja kujundada tema üldpädevusi iga õppeaine kaudu.