Valitsus ei andnud neljapäeval viiele Tallinna koolile luba õppekeeleerandiks gümnaasiumiastmes, põhjendusega, et nende koolide õpilaste eesti keele oskus on hea ja paraneb jätkuvalt ning koolid saavad hakkama 60% ulatuses eestikeelse aineõppega. Ühe Narva kooli osas arutelu jätkub.

Erandit taotlesid Tallinna Kesklinna vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Tallinna Mustjõe gümnaasium, Tallinna Tõnismäe reaalkool ja Haabersti vene gümnaasium, mille lõpetajate eesti keele oskus on haridus- ja teadusministeeriumi teatel olnud läbi aastate reeglina hea või väga hea.

Esimeses neljas on eesti keele kui teise keele eksamitulemused jäänud viimastel aastatel vahemikku ca 65–85 punkti. Haabersti gümnaasium paistis eelmisel aastal silma tugevalt paranenud keeleeksami tulemustega – keskmine kasvas üle 20 punkti 76,8 punktini.

Enamiku erandit taotlenud koolide eesti keele kui teise keele eksami tulemused paranesid märkimisväärselt ka tänavu. Tallinna Linnamäe vene lütseumi keskmine tulemus tõusis 14, Kesklinna vene gümnaasiumi ja Tõnismäe reaalkooli tulemused enam kui neli punkti.

Minister Jürgen Ligi sõnul pole õpilaste huvides taotleda erandeid gümnaasiumidele, kelle noorte eesti keele oskus on reeglina tugevamate seas. „Hea keeleoskus on õpilaste huvides, annab neile rohkem valikuid edasiõppimiseks ja on eelis hea töökoha leidmisel,” sõnas minister. Ta osutas, et ministeerium panustab jätkuvalt gümnaasiumiastmes osalisele eestikeelsele õppele üleminekusse.

Lisaks taotles luba Narva täiskasvanute gümnaasium, mille osas jätkub ministeeriumi ja Narva ühisarutelu, et tagada sealsetele eripärastele õppuritele nii hea keskharidus kui ka eesti keele oskus. Koos analüüsitakse kooli reaalseid vajadusi ning koostatakse tegevuskava gümnaasiumi toetamiseks õpilaste eesti keele oskuse parandamisel. Samuti toetab ministeerium Narva täiskasvanute gümnaasiumisse astunute eesti keele õpet eraldi. Lisaks on plaanis nõustada ja koolitada gümnaasiumi töötajaid.

Ligi sõnul tuleb Narva linnal ja täiskasvanute gümnaasiumil võtta suund sellele, et õpilane saaks koos diplomiga ka riigikeele oskuse, mis on ühiskonnas hakkama saamise ülioluline eeltingimus.

Gümnaasiumiastmes eestikeelsele aineõppele ülemineku otsus võeti vastu juba 1990. aastatel. Põhikoolis jääb õpe venekeelsetele lastele emakeelseks. Seal panustab riik eesti keele õppe kvaliteedi parandamisesse, õppevara arendamisesse ning õpetajakoolitusse.