Teisipäeval, 15. septembril alustab uut, kolmandat õppeaastat välismaal elavate eesti laste e-põhikool Üleilmakool, kus 6.–9. klassi õpilased saavad õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu, Eesti geograafiat ja matemaatikat kokku tosinal kursusel. Õpinguid alustab 115 last 20 riigist.

Kõige rohkem on õpilasi Soomest ja Saksamaalt, aga ka näiteks Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Austraaliast ja Etioopiast. Kõige rohkem õpitakse eesti keelt ja kirjandust. Paarkümmend last õpib mitut ainet, eriti need 9. klassi õpilased, kes plaanivad gümnaasiumihariduse omandada Eestis.

Üleilmakooli õpetajad on Helja Kirber, Piret Rannast, Riina Voltri, Sirje Sild ja Kaari Rodima. Õppetöö toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle’i keskkonnas. Kooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti haridus- ja teadusministeerium.

Töö toimub kuude kaupa, st õpilased saavad iga kuu alguses teada materjali ja uued ülesanded ning teevad tööd oma tempos. Eesti keele kursustel on igas kuus ortograafiaülesanne, eesti keele õpiku materjali põhinev ülesanne, kirjanduse õpikul põhinev ülesanne, funktsionaalse lugemise ülesanne, sõnavaraülesanne, oma teksti loomise ülesanne. Lisaks on ka ühistegevust (näiteks üheskoos järjejutu kirjutamine), keelemänge jm. Eriti hästi aitab niisugune õppevorm arendada kirjutamisoskust, millest välismaal elaval lapsel sageli puudu jääb. Õpilastel on pidev õpetaja tugi ja nad saavad iga ülesande kohta individuaalset tagasisidet.

Kooli ühe vedaja, Eestikeelse Hariduse Seltsi juhi Helja Kirberi sõnul on eelmiste aastate kogemus näidanud, et lisaks Eestisse tagasipöördumise toetamisele on niisuguseid kursusi vaja ka väljaspool Eestit elavate laste eesti keele oskuse säilitamise jaoks. „Hea emakeeleoskus toetab inimese vaimset arengut ning annab välismaal üles kasvavale lapsele lisaväärtuse, võimaldades tal ühelt poolt mingil eluetapil Eestisse tagasi pöörduda või siis ka välismaal elades oma tööelu mingil moel Eestiga siduda,” ütleb ta.

Lausanne’i ülikoolis töötava Katrin Männiku sõnul on tema pojal, kes esimesed viis aastat käis koolis Eestis, olnud Üleilmakoolist kasu nii keeleõppe seisukohast kui ka psühholoogiliselt. See, et lapsel on olnud võimalus osaleda tuttavlikus Eesti koolis ning ta on saanud sealt tunnustavat tagasisidet, on aidanud kohaneda ka uue koolisüsteemi ja võõras keeles õppimisega. Isegi kui võõrkeel on suurepäraselt omandatud, on oma mõtteid sõnadesse panna palju lihtsam, kui samal ajal õppida kirjandikirjutamist ka oma emakeeles.

E-põhikooli eeskujuks on Soomes tegutsev riigi rahastatav kaugõppekool Kulkuri, mis pakub välismaal elavatele lastele põhikoolikursusi alates 1975. aastast.

Eestikeelse Hariduse Selts alustas haridusministeeriumi Rahvuskaaslaste Programmi toel 2013.–2014. õppeaastal 9. klassi eesti keele ja kirjanduse e-kursusega, millel osales 12 õpilast kuuest riigist. Lootskursuse läbi viimine ja lastevanemate tagasiside andis kinnitust, et niimoodi on võimalik eesti keele oskust säilitada ja parandada.

2014.–2015. õppeaastal toimusid 7., 8. ja 9. klassi eesti keele ja kirjanduse e-kursused, millel osales 42 õpilast 10 riigist. Umbes pool õpilastest oli Soomest, kus on Eesti laste arv kõige suurem ja kus elab ka ehk rohkem neid, kes varem või hiljem pöörduvad tagasi Eesti kooli. Kursuste omaette sihtgrupi moodustavad need õpilased, kelle vanemad on välismaal tähtajalisel tööl ja kes seetõttu pöörduvad kindlasti Eestisse tagasi. 2015. aasta alguses alustas tegevust ka esimene Eesti ajaloo kursus. Huvi selle vastu oli väga suur – kursusel osales 35 õpilast 15 riigist.

Rohkem infot Üleilmakooli kohta leiab siit.