Täienduskoolituse hooaeg on täishooga lahti läinud. Elukestva õppe kohta on ka rahvatarkusel oma sõna öelda, nimelt et inimene õpib, kuni elab, ja alles haua ääre peal saab targaks – kuid hilja juba: „Havva veere pääl saat targas, aga sis om hilda.” Variant: „Ega enne targas ei saa, kui kaits kätt om rindu pääl.” Vanasõnad paigutuvad seega üsna täpselt praegu propageeritava elukestva õppe konteksti. Mis muidugi ei tähenda, et asjatult õpitud oleks. Elu on õppeprotsess.

Aasta õpitegu 2015

Täiskasvanud õppija nädal on lõppenud. Elagu täiskasvanud õppija! Aasta õpiteo 2015 tiitliga tunnustati Tartu ülikooli väärikate ülikooli. 2010. aastal Pärnu kolledžist alguse saanud väärikate ülikool tegutseb praegu juba seitsmes Eesti linnas: Tartus, Tallinnas, Pärnus, Türil, Kuressaares, Narvas ja Valgas. Eelmisel õppeaastal lõpetas selle ülikooli rohkem kui 1500 inimest, alanud õppeaastal on osalejaid ligi 2000.

Erilisel kohal on kogu selles elukestva õppe karussellis muidugi õpetajate täienduskoolitus. Ülikoolide kodulehed, ja mitte ainult ülikoolide, on täis täiendusõppe pakkumisi, nende seas ka üldhuvipakkuvaid. Täiendusõpe aitab ettevõttel areneda, aga mitte ainult ettevõttel – see toetab, nagu eelnevast näha, väärika inimese toimetulekut.

Korrektne eesti keel EMÜ-st

Eesti maaülikooli avatud ülikool pakub kõige muu kõrval ka niisugust eriala nagu korrektne eesti keel. Eesmärgiks on anda teadmised ametikirja kirjutamise oskusest, sh ametliku suhtluse stiilist, ehk register ja väljendid: keelestruktuurid, lauseehitus, teksti liigendamine, tüüpvead, õigekiri, kantseliit, teksti koherentsus (teksti sisuline loogiline seostatus) ja kohesioon (lausete ja osade keelestruktuurid on omavahel seotud ja kuuluvad kokku), korrektuur, keeleabi (internetist toetava materjali leidmise oskus, veebikeskkonna seletavate ja erialasõnastike kasutamine). Suur ja väike algustäht (sh ametinimetuste ja asutusenimetuste kirjutamine); perekonnanimede käänamine; pikad keerulised laused; ametikirja stiil (lühidus – ei pea alla kerima, et näha kogu e-kirja teksti, ja selgus, sisu loogiline liigendatus, emotsioonitus; kiri enne saatmist üle lugeda, parandada (trüki)vead). Igatahes, kõik ülimalt vajalikud teadmised igaühele. Õppejõud: maaülikooli keelekeskuse lektor Linda Püssa.

Seenekasvatuse alused

Eesti maaülikooli avatud ülikoolis on võimalik õppida näiteks seenekasvatuse aluseid, seda juba järgmisel reedel. Kuigi seenekülviaeg on selleks aastaks juba otsas (Wiedemann teatab, et seenekülvipäev on pärtlipäev, s.o 24. august. „Lastele räägiti, et pärtlipäeval vanamees kolmejalgse valge hobuse seljast külvab seeni. Öösi pidi külvama”), on käes paras aeg n-ö atra seada.

Eesti metsades kasvavast umbes 2000 silmanähtavast seeneliigist on mürgiseid kümme korda vähem ehk umbes 200. Söögiks kõlbab ligikaudu 400 seeneliiki, millest omakorda tarvitame hea kui mõndakümmet. Põhjuseid leidub. Eks öeldi ju omal ajal mõnel pool ka nõnda, et näe, need juba nii vaesed, et söövad seeni.

Esimesena alustas Eestis seenekasvatuse õpetamist metsandusteadlane Märt Hanso, rohkem kui tosin aastat tagasi. Tema õpilaste üldarv läheneb poolele tuhandele. Mida saab teada? Viljeldavad seeneliigid, nende head omadused ja puudused. Nõuded viljelemise tehnoloogiale ja kasvusubstraatide töötlemise eripära seeneliigiti. Servikud (auster-, kuning-, kollane ja roosa servik (ekstensiiv-, poolintensiiv- ja intensiivtehnoloogia)). Šiitake kasvatus. Šampinjonikasvatus. Toodangu kaubastamine. Tutvustatakse mütseeli („seeneseemet”), seenepakkude valmistamist ja nakatamist mütseeliga, tehissubstraadi nakatamise tehnoloogiat šiitake intensiivkasvatuses ja nõudeid šampinjonikomposti valmistamisel. Kohapeal saab kevadeks mütseeli ette tellida.

Maaülikoolis saab õppida ka kultuurmustika- ja jõhvikakasvatust – kuidas kasvatada metsamarju koduaias ja rajada suurtootmisistandikku freesturbaväljadel.

Kunstita ei saa kuidagi

Eesti kunstiakadeemia avatud akadeemias on läbi aasta pakkumisel kunsti lühikursused, näiteks sepise ja kullassepatöö algkursus, siiditrükk, portselanimaal, maalikursus jne. Maalimine vabas looduses suvekoolis ja talvistes stuudiotundides, kujundusprogrammid, disainitehnikad, ruumikujundus. Kunst aitab toime tulla. Avatud akadeemia on suurim elukestva kunstiõppe keskkond Eestis ja mis kõige tähtsam – väljaspool riiklikku koolitustellimust. Tunnustatud loovisiksuste juhendusel. Eelnevad kunsti­õpingud pole vajalikud. Avastada endas loominguline pool parem hilja kui mitte kunagi.

Investeering tulevikku

Korilus muutub aktuaalseks tavaliselt siis, kui asi hakkab kriitiliseks minema. Praegu on see tõenäoliselt seotud asjaoluga, et põllumajandusliku väiketootmisega on meil asjad ühel pool. Kadunud on tagala, kuhu tõmbuda vajadusel n-ö haavu lakkuma. Mida öelda lõpetuseks? Tulevase aasta seened on juba külvatud, nii et on vaja vaadata kaugemale ettepoole. Seenekasvatus – see on investeering tulevikku, nagu loomulikult iga teinegi täienduskoolituses õpitud lisaoskus. Elukestva õppe kontekstis ei jookse ükski teadmus mööda külgi maha.

—

Salapärane seentemaailm

Inimene suhtub seentesse üldiselt ettevaatlikult. Toimetavad teised seal maa all kuidagi omaette ja varjatult ega ole neist palju teada. Rahvapärimus teab rääkida isegi seeninimestest. Seened on mingid häbelikud olendid, ei nad kannata võõrast pilku, rääkimata siis ka kurjast silmast. See läti puravik, mille peale inimese pilk langeb, rohkem ei kasva, vaid kuivab ära. Kui unes näha seente korjamist, seisab ees matuseteekond – keegi sureb. Seened asuvad teinekord pesitsema isegi inimesse enda ihusse (seenhaigused) ja kodumajasse (majavamm).

Seened võivad seitse-kaheksasada aastat vanad olla. Nõiaringe on metsas või pargis igaüks näinud. Tekivad need makroseente seeneniidistiku radiaalse kasvamise tagajärjel. Seeneniidistiku läbimõõt võib olla kuni 35 meetrit ja vanus kuni 600 aastat, ütleb Eesti entsüklopeedia. Elus on ainult noorim, kõige äärmine mütseeliosa. Seenevana Erast Parmasto teatel olevat Põhja-Ameerikas nähtud isegi kuni 200 meetrise läbimõõduga seeneringe, mille vanust on hinnatud kuni 800 aastani.

Seened rahvakultuuris on etno­müko­loogia uurimisobjekt. Etno­müko­loogide seas on psüh­ho­­loo­ge, psühhiaatreid, biolooge, etnolooge, folkloriste, keele­teadlasi jne, üheks suuremaks huviobjektiks loomulikult punane kärbse­seen – ša­maani­kultuuri sümbol ja lasteraamatute tegelane. Kärbseseene sak­raalse tarvitamise puhul leitakse ka allegooriat: see püha seen olevat võti, mis avab taevariigi või vastavalt põrgu väravad (vt Aivar Jür­gen­son, „Etnomükoloogiast ja psühhotroopsetest seentest in­dust­riaal­ühis­konnas”; www.folklore.ee/tagused/27).

Ei liha ega kala

Seentel on tähtis roll täita paastutoiduna – pole ta ei liha ega kala. Seen on vanasõna kohaselt ühe jalaga metshärja liha ehk ühe jalaga oina oss (mis tähendab samuti liha). Millest selgub ühtlasi, et söögiseened on isased (kui kasutada loomariiklikku lähenemist).

Öeldi, et „kes siis enne pärtlit seenele läheb”. Mis puudutab pärtlipäeva kui seenekülvipäeva, siis see on olnud eesti rahva­usundis üldse üks kummaline päev. Pärtlipäev on ka meelõikusepäev (mett lõigati tarupuudest kord aastas), kosjapäev, rukkiemapäev (rüä emapäe), esimene sügispäev. Öeldi, et ennem jääb tali taeva kui pärtliraju tulemata. Nii pärtlipäev kui ka pärtliraju on ilmselt langenud kalendrireformi ohvriks. Vanadel aegadel peeti pärtlipäeva praeguse kalendri järgi 7. septembril, mis sobib sügise alguseks paremini kui 24. august.

Karl Kello

Õpetajate Leht