Jälle need mõisakoolid

3 minutit
8 vaatamist

Vastu suve andsin Õpetajate Lehe veergudel ülevaate Mõisakoolide programmist. Meil on 13. novembril ees veel üks suur ettevõtmine – konverents „Maakooli võimalus”. Värskelt restaureeritud Vääna mõisakoolis toimuva konverentsi kava kokku pannes oleme lähtunud sellest,mis meid, programmi elluviijaid, kes me ei ole igapäevaselt koolieluga seotud muidu kui riigi kodanike ja lapsevanematena on kõige enam puudutanud.

Eesti haridussüsteem toimib viimasel kümnendil nn exceli tabeli rütmis, koole koondatakse parema õppekorralduse nimel. No mis võiks kellelgi olla tugeva kooli vastu,aga vähemalt kõrvaltvaatajana julgen küll öelda, et koolisüsteemi selline korrastamine ei toeta mõistlikku regionaalpoliitikat. Maapiirkonnad tühjenevad, terved maakonnad muutuvad äärealadeks. Sellised arengud ei ole riigi kui terviku huvides, see mõjutab mitte ainult kultuuripärandi käekäiku, vaid ennekõike inimeste elukvaliteeti, aga ka meie julgeolekut.

Kooli sulgemine on üks olulisemaid põhjuseid, miks noored inimesed maal ei ela. Ometi ei ole kodu linnakärast eemal paljude perede jaoks ammu enam naiivne unistus, vaid reaalne võimalus, sest moodne tehnoloogia võimaldab maal töötada mitte ainult karjakutel ja lüpsinaistel, vaid väga erineva haridusliku ja töise taustaga inimestel. Takistuseks on, aga kas kooli puudumine või, mis veel rumalam – (sageli) põhjendamatu ühiskondlik hoiak, et maakoolist saadav haridus ei võimalda elus „läbi lüüa”.

Seetõttu oleme oma konverentsile palunud ettekandjaid, kes räägiksid, kuidas motiveerida maal töötama häid õpetajaid, kuidas tagada neile normaalne töökoormus, kuidas parandada maakooli mainet ja võita vanemate usaldust. Võrdlev ettekanne tuleb ka Läti mõisakoolide kohta.

Mitte ainult mõisakoolid, vaid suur osa maakoolidest töötavad ajaloolistes hoonetes, mille hoidmine ei ole mitte ainult kohaliku kogukonna, vaid laiemalt ühiskonna asi. Seetõttu oleme programmi raames otsinud võimalusi, kuidas leida väikese õpilaste arvuga koolimajadele ka täiendavaid kasutusvõimalusi. Lisaks Eesti näidetele kuuleme ettekandeid ka Norra koolide ja koolimajade kasutusest.

Programmi osana toimus 2014. aasta talvel põhjalik koolitusprogramm „Mõisakoolide arendamine avatud külastuskeskusteks”, milles osalesid pooled mõisakoolid. Kokkuvõtet sellest, kuidas mõisakoolid hakkama saavad, kas ja kui palju nad oma potentsiaali kasutavad, kuuleme koolitust läbi viinud regionaalpoliitika konsultantidelt.

Talvel toimus meil ka kuus väga sisukat töötuba mõisakoolide õpetajatega, et mõelda kuidas kasutada mõisa ennast kui õppevahendit erinevates õppekavades. Konverentsil esitlemegi valminud materjale, mis loodetavasti leiavad kasutust kõigis Eesti koolides.

Olete oodatud 12. novembril ringsõidule Koeru, Vodja ja Olustvere mõisa ning 13. novembril konverentsile Vääna mõisakooli. Eelregistreerimine on vajalik! Täpsem info http://www.kul.ee/et/tegevused/muinsuskaitse/euroopa-majanduspiirkonna-moisakoolide-programm-2009-2014

Riin Alatalu

EMP mõisakoolide programmi koordinaator

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht