Enne kui edasi loed, palun peatu korraks ja mõtle välja kolm põhjust, mispärast antakse koolis õpilastele koduseid töid.

Valmis?

Kui guugeldada sõnapaari „kodused tööd”, siis enne kui jõuame sõnapaari lõpuni tippida, pakub Google abivalmilt otsingufraasiks „koduste tööde maht”. Meie enda igapäevasest sisendist lähtuva Google’i arvates on maht seega üks kodutööde teema võtmeküsimusi.

Kodutöödega seotut on teadlased uurinud aastakümneid ning järjekindlalt on hakanud hajuma kunagine arusaam, et mida kauem kodus õpitakse, seda parem. Ehkki kodune töö pakub õpilasele justkui lisavõimaluse õppida, on leitud, et kulunud aeg pole ainuke ja mitte ka olulisim efektiivsuse näitaja.

Kodutööde kvaliteet ning ülesannete tüüp varieerub nii õppeainesiseselt kui ka ainete vahel ning oluliselt ka õpilase võimete ja vanuseastme lõikes. Seega on ainult kodutöö mahule või selleks kuluvale ajale keskendumine lihtsustatud lähenemine ning ka uurimustes on tähelepanu nihkunud kodutööde kvantiteedilt kvaliteedile.

Näiteks Trautweini ja tema kolleegide mudel, mis kombineerib õpimotivatsiooniga seotud teooriaid ja enese juhitud õppimisega seotud lähenemisi, rõhutab kolme kodutööga seotud osalise – õpilase, õpetaja ja lapsevanemaga – arvestamise olulisust. Tervikliku mudeli kodutööde efektiivsuse mõistmiseks moodustavad õpikeskkond (kool, klass, õpetaja), vanemate käitumine, õpilase omadused, õpisooritus, kodutööga seotud õpikäitumine ja motivatsioon.

Kodutöö eesmärgid

Et rääkida kodutööde efektiivsusest, peame esmalt aru saama, mida sellega silmas peame.

Traditsiooniliselt on kodutööde funktsiooni nähtud seotuna aineõpetusega – korrata ja harjutada, valmistuda uueks osaks, kanda õpitut uude konteksti, seostada aineid omavahel; samuti  ühtlustada õpilaste taset, toetades kodutöid individualiseerides nõrgemaid õpilasi.

Kodutööde teine eesmärk võiks olla seotud enesejuhitud õpiharjumuste kujundamisega ehk oskusega teadvustada ja suunata iseenda õppimisprotsessi. Kodune õpikeskkond erineb ilmselgelt klassiruumi õhustikust: näiteks peab õppija kodus ise leidma või meelde tuletama kodutöö tegemise eesmärgi, oskama end ergutada kodutööd tegema ka juhul, kui see pole parajasti põnev või nõuab palju pusimist, otsustama, kuidas täpselt kodutööd teha, planeerima ja jälgima kodutöö tegemise protsessi, et seda vajadusel muuta, ning tulema toime kodutöö tegemisega seotud tunnetega (nt segadus, hirm või põnevus).

Need on keerukad oskused, mida saab eakohaselt toetada, kuid mille olemasolu ei saa eeldada. Iseseisva õppimise oskuse toetamiseks on vaja spetsialisti – õppimisprotsessi põhjalikult tundva õpetaja – abi. Seega saaks kodutööde eesmärgina nimetada ka õpioskuste arendamist ning sellena võiksid kodused tööd olla väärtuslik ressurss.

Miks tuua kodutööde teemasse kesksena mitte ainepädevuste arendamine, vaid pigem aineteülesed üldoskused? Kui võtta sõnast „kodutöö” ära „kodu-”, jääb järele hulk kompetentsusi, mida täiskasvanul iga päev vaja läheb. Täiskasvanu peab, eriti elukestva õppe eredas valguses, olema iga päev ennastjuhtiv õppija – leidma üles oma huvi nii üldiselt kui ka igavates töölõikudes; oskama end motiveerida; tulema toime eneseregulatsiooni apsakatega; jälgima paindlikult oma õppimisprotsessi; teadma, milline õpi­strateegia millises olukorras arukas on, ning oskama reguleerida õppimisega seotud emotsioone. Edukatel täiskasvanud õppijatel tuleb kõik see välja ning nad ei pruugi teadvustada, et on omandanud oskused, millega paljud teised täiskasvanud pusklevad – või siis ei puskle ja löövad jõuetult käega. Kuidas jõuda selleni, et ei väikesed ega ka suured õppijad käega ei lööks?

Mis on õpioskused?

Õppimisega seotud oskustena nähakse sageli vaid õpistrateegiaid, kuid neid saab mõtestada ka mitmekesisemalt ja sisulisemalt, jaotades need tinglikult

• õppimisprotsessile eelnevateks – näiteks uskumustega seotud (Kas õppimine peab toimuma pingutuseta? Kas võimed on arendatavad?) ning motivatsioonilised ja emotsioonidega seotud tegurid (Kuidas veenda end lahendama ka igavamaid, kuid vajalikke kooliülesandeid?

• õppimisprotsessi ajal vajaminevateks – näiteks õppimiseks sobiva keskkonna loomine, kognitiivsed õpistrateegiad;

• õppimisele järgnevateks – näiteks iseenda õppimise jälgimine, analüüsimine, hindamine, selle alusel otsuste tegemine edasiseks, strateegiate muutmine.

Neid protsesse ja oskusi saab ja tuleb aineõppes, sh kodutööde kontekstis teadlikult toetada.

Täiesti uus lähenemine

Oluline on tähele panna, et me ei eelista ennastjuhtiva õppimise oskusi ainepädevustele ega ütle, et räägime nüüd ainult õpioskustest, unustame aineõppe ja jookseme kõik koos padinal mingis uues moodsas suunas. Õpioskused ja aineõpe on lahutamatult seotud – kohased õpioskused on heade ainetulemuste eeldus. Samuti õpilaste rahulolu ja õnnelikkuse eeldus – õpilase heaolu tagamiseks ei ole vaja loobuda pingutamisvajaduse rõhutamisest ega muuta kogu õppetegevust kõigi laste jaoks silmipimestavalt huvitavaks. Heade õpioskustega õppija, kes teab suures plaanis, miks ja kuidas ta midagi teeb, võib hoolimata tõsiasjast, et mõni ülesanne võib nõuda üksjagu pingutust ja olla tüütugi, tunda end täiesti rahulolevana ja saada oma pingutusejärgsetest edusammudest jõustatud.

Koolitööde virvarris

Kodutööde pealtnäha lihtsa – „Võtame vähemaks!”, „Paneme juurde!”, „Kee­lame ära!”, „Loeme tunnid kokku!” – probleemi Eesti konteksti täpsemaks tundmaõppimiseks moodustasid Tallinna ülikooli psühholoogia ja kasvatusteaduste taustaga teadlased väikese rühma, mis hindas ristläbilõikeliselt 2. ja 7. klasside õpilaste koduste töödega seotud tegureid. Hindamiseks kasutati nii enesekohaseid küsimustikke kui ka teste kodutöödega seotud aspektide ja võimekuse hindamiseks; kasutati situatsioonispetsiifilisi hindamisvahendeid mobiilirakenduse abil koduse töö tegemise ajal; küsitleti õpetajaid ning vaadeldi igas klassis üht koolipäeva; samuti küsitleti lapsevanemaid ning analüüsiti e-kooli sissekandeid. Läbi viidud tegevus võimaldas adapteerida ja katsetada eri mõõtevahendeid ja -viise ning saada ülevaate koduste töödega seotud teguritest ja nende seostest.

Tulemuste tutvustamiseks varasemate uurimuste ja teooriate kontekstis ning vastava arutelu ergutamiseks ilmub Õpetajate Lehes järgmiste nädalate jooksul kodutööde teemal artiklisari. Uuringu ja arutelu eesmärk on tulla appi õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele – püüame juhtida tähelepanu teguritele, mis võivad olla kodutööde teemas kõrvale jäänud, ehkki võiksid oluliselt panustada süsteemsesse mõistmisse, kuidas õppimine kõigile mõnusam ja efektiivsem oleks. Kuigi kõik artiklis mainitud õppimisega seotud tegurid on õpetajatele teada, võib nende kodutöö kontekstis toetamine ja õpetamine igapäevatuhinas ja süsteemse toetuseta tagaplaanile jääda. Kõik osapooled, koolide juhtkonnad, vanemad, õpetajad ja meie kodutöid uurinud grupp saaksid koostöös vähehaaval liikuda mõtestatuma õppimiskäitumise suunas.

Kodutöid uurinud grupp tänab soojalt kõiki uuringus osalenud lapsi, õpetajaid, koolide juhtkondi ja muid koolipoolseid abilisi ja lapsevanemaid ning on avatud arutelukutsetele.