Õpetajate Lehes on mõnevõrra tagaplaanile jäänud haridusuuringute tutvustamine. Need on aluseks mitmetele uuendustele ja peagi avaneb koolidel võimalus taotleda arendusprojekte koos ülikoolidega. Seega on mõistlik heita pilk hetkeseisule. Piirdume Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis tehtavaga, kuid palju põnevaid haridusteaduse uuringuid on käimas ka ülikooli teistes üksustes.
TÜ haridusteaduste instituudi teaduse tõhustamiseks ühendati 2013. aastad mitu uurimisrühma katusteema „Õpetaja professionaalse arengu toetamine õpetajakoolituse esmaõppes ja kutseaastal” alla. Hiljem määratleti selles ühe teemana haridustehnoloogia rakendamine. Õpetaja professionaalse arengu alateemat juhib äsja maineka EARLI organisatsiooni juhtkokku valitud vanemteadur Äli Leijen, haridustehnoloogia alateemat professor Margus Pedaste.
Õpetaja professionaalse arengu teema käigus uuritakse näiteks õpetaja erialateadmiste, hoiakute ja oskuste taset, nende arengut karjääri jooksul, õpetaja erialateadmiste, hoiakute ja oskuste ning õpilaste akadeemiliste ja üldoskuste seoseid. Teine uurimisvaldkond on õpetaja erialateadmiste, hoiakute ja oskuste areng õpetajakoolituse esmaõppes ja kutseaastal.
Olulisemad on kolm uurimisprojekti: 2014. aastal lõppenud Euroopa sotsiaalfondi rahastatud teadusprojekt „Õpetaja professionaalne areng ja selle toetamine (ÕPA)”, 2014.–2017. aastani toimuv Euroopa Komisjoni (EK) 7. raamkava projekt WatchMe ja 2013.–2015. aastani toimuv EK Comenius projekt ACTTEA. ÕPA projekt oli TÜ ja Tallinna ülikooli ühisprojekt, TÜ-s oli selle vastutav täitja professor Edgar Krull. Projekti kogumik on aadressil http://eduko.archimedes.ee/files/OPA%20kogumik.pdf.
WatchMe projekti (2 500 000 eurot, TÜ-s 181 602 eurot) fookuses on töökohal õppimise tõhustamine õpianalüütika toel õpetajakoolituses, meditsiinis ja veterinaarias. Kolme aasta jooksul töötatakse välja töökohal õppimist toetav e-portfoolio ja rakendatakse seda kõrgkooliõpingute kontekstis. TÜ-s on projekti juht Äli Leijen ja täitjad Edgar Krull, Pihel Hunt, Gerli Silm ja Liina Malva. Projektis loodud uut lähenemist õpetajakoolituse hindamisele on tutvustatud ka Õpetajate Lehes (vt https://opleht.ee/20147-opetajaks-oppijad-saavad-oma-e-portfoolio/).
ACTTEA projekt (vt http://acttea.ut.ee/), mille juht on Äli Leijen, on edulugu seetõttu, et selle koordinaator on Tartu ülikool. Projekti eesmärk on suunatud refleksiooni protseduuri, videoraamatukogu ja praktilise teadmise käsiraamatu kaudu õpetajakoolituse kvaliteedi tõstmine. Meie partnerid on Helsingi ülikool, Turu ülikool, Utrechti ülikool ja Salamanca ülikool.
Haridustehnoloogia vallas on aktuaalsed kaks suurt eesmärki: 1) õpetajate, haridusasutuste juhtide, õppejõudude ja õpilaste digipädevuste arendamiseks vajalike mudelite ja meetodite arendamine ning testimine eelkõige loodusteadustes; 2) IT-hariduse valdkonnas kõrgharidusõppesse sisseastumist, edasiõppimist ja väljalangemist mõjutavate tegurite leidmine ning nende omavahelisi seoseid ja koosmõju kirjeldavate mudelite koostamine.
Esimese eesmärgi saavutamist toetavad kaks mahukat rahvusvahelistEuroopa Komisjoni 7. raamkava projekti: Go-Lab (http://www.go-lab-project.eu, eelarve 13 500 000 eurot, TÜ-s 270 300 eurot) ja Uuringulaegas (http://www.arkofinquiry.eu/, eelarve 2 500 000 eurot, TÜ osa 421 160 eurot).
Teise eesmärgi saavutamiseks on tehtud aktiivselt koostööd TÜ arvutiteaduse instituudi ja tehnoloogiainstituudiga ning Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti infotehnoloogia kolledžiga. Ühiselt viidi augustis lõpuni Euroopa regionaalarengu fondi rahastud projekt IKT karjäärivalikute toetamiseks (http://ikt.ut.ee/, eelarve 364 861 eurot, TÜ-s 297 208 eurot). Projekti juht oli professor Varmo Vene TÜ arvutiteaduse instituudist. Margus Pedaste oli teaduskoordinaatori rollis.
Lisaks nimetatud alateemade projektidele on käima lükatud teemasid ühendavad teadusteemad. Neist olulisim on Eesti teadusagentuuri rahastatav institutsionaalne uurimistoetus „Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel” (2015–2020, eelarve 440 000 eurot.). Uuringu vastutav täitja on professor Margus Pedaste, põhitäitjad vanemteadurid Äli Leijen ja Leo Siiman ning külalisprofessor Robert-Jan Simons haridusteaduste instituudist ja professor Miia Rannikmäe loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast.
Samas ei kata nimetatud valdkondade uurimine kõiki praktilisi vajadusi. Seetõttu on haridusteaduste instituut olnud mahukate teadusprojektide kõrval avatud koostööle arvukates muudes projektides, näiteks SONetTE, BeSmart, Quantum Spin-Off ja TERVE. Tihe koostöö on jätkunud Eesti, Hollandi, Soome, Küprose ja Saksamaa kolleegidega ning rajatud on uued koostöösidemed Šveitsi BEJUNE õpetajakoolituse ülikooliga, Belgradi ülikooliga Serbiast, EAPRIL-i organisatsiooniga, De Montforti ülikooliga Suurbritanniast, Evora ülikooliga Portugalist, Jyväskylä rakenduskõrgkooliga ning ettevõtetega Promethean ja IRIS Connect.
Äli Leijen
haridusteaduste vanemteadur, haridusteaduste instituudi juhataja
Margus Pedaste
haridustehnoloogia professor
Lisa kommentaar