Igal sügisel astub Tartu ülikooli kohalike üliõpilaste kõrval hulk välismaalasi. Leidub ka neid, kes omandavad Eestis bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi või koguni kõik kolm järjest.

Hiljuti avaldas portaal StudyPortals tagasisideuuringu tulemused, välisüliõpilased olid uuringus hinnanud maailma eri ülikoolide taset. Tartu ülikooli tagasiside oli niivõrd hea, et tõi kaasa rahvusvahelise välisüliõpilaste rahulolu auhinna.

Otsustasin küsitleda kaht naisüliõpilast, kes on otsustanud veeta Eestis rohkem kui ühe semestri, saamaks teada nende arvamust Eestis veedetud aja kohta. Kõigepealt püüdsin kinni eksootilise Urooj Fatima, kes on Eestis elanud juba kolm aastat. Fatima on perekonnanimi, kuid millegipärast kutsutakse noort naist Eestis pigem Fatimaks.

Urooj Fatima alustas õpinguid Eestis 2012. aasta sügisel, kui tuli Tartu ülikooli õppima ärijuhtimist.

Maailmas on umbes 200 riiki. Miks otsustasite tulla õppima just Eestisse?

Soovisin välismaal õppimise kogemust. Eesti köitis mind, sest mulle hakkas meeldima Eesti kaunis loodus ja hea asukoht, ka eluasemekulud on siin madalad. Tartu linn sobib mulle ka põhjusel, et see ei ole liiga suur, siin ei kao massi ära. Samal ajal ei ole Tartu ka liiga väike. Lisaks on Tartu üliõpilaste linn, seega on siin alati midagi teha, kui teha tahta. Pealegi on mul siin sõpru ja mu ainus vend elab Soomes, mis on lähedal.

Milline oli esmamulje Eestist?

Siin oli kuidagi hästi vaikne ja inimesed tundusid pigem viisakad. Nägin palju rohelust ja kõik tundus väga ilus.

Milliste ebameeldivustega kõigepealt kokku puutusite?

Mulle üldse ei meeldinud ega meeldi senini siinne joomiskultuur. Mina ise ei ole kogenud probleeme alkoholi liigse tarbimisega, sest olen karsklane ja suudan alati valida, kas juua või mitte. Mul on ebameeldiv ja kurb kõrvalt näha, kuidas mõni inimene ei oska käituda, kui ta on väga purjus. Aga eks kõigega liialdamine toob kasu asemel kahju.

Teie nimi Urooj Fatima kõlab eestlase jaoks eksootiliselt. Lugejad ootavad põnevusega vastust küsimusele, millisest riigist te pärit olete?

Pakistanist.

Palun mõelge hariduse omandamise võimaluste peale oma kodumaal ja Eestis. Mida arvate, millises riigis on naisel rohkem võimalusi õppida?

Pakistan on palju suurem riik kui Eesti, seega on seal rohkem haridusasutusi. Samas ei ole hariduse omandamine naiste seas Pakistanis levinud. Mul on vedanud, et tulen perekonnast, kus väärtustatakse haritud mehi ja naisi võrdselt.

Kas olete Eestis elades kogenud halba suhtumist endasse või eel­arvamusi?

Ei ole.

Mõelge nüüd oma tuleviku peale. Kas teile meeldiks pigem minna tagasi oma kodumaale ja seal töötada või jääda Euroopasse, otsida siin tööd? Võib-olla jääda Eestissegi?

Mulle meeldiks leida töökoht Eestis. Mul on siin riigis kogemusi internina ja mulle meeldis väga internina töötada. Meeldis töökeskkond, kolleegid ja võimalus töötada multikultuurilises keskkonnas.

Kui rääkisite oma perekonnale esimest korda oma soovist tulla Euroopasse õppima, kuidas nad reageerisid?

Nad olid õnnelikud, et mul avaneb võimalus kogeda elu välismaal. Muidugi igatseb mind eriti mu ema. Me elame aga arenenud tehnoloogiaga ajastul ning meil on võimalus nautida privileege, näiteks kasutada Skype’i.

Kui mõelda turvalisusele ja kuritegevusele, kus tunnete end turvalisemalt: jalutades üksinda Eesti või Pakistani tänavatel?

Ausalt öeldes tunnen end siin turvalisemalt. Samas ei ole ma ka kunagi kodumaal kuritegevuse ohvriks langenud, seega ei ole mul otseselt millegi üle kurta.

Kas soovitaksite teistele Pakistani naistele tulla Eestisse õppima? Miks?

Mulle tundub, et Eestis on rohkem naisi kui mehi. Ja enamus tähendab ju võimu, seega tekib siin võib-olla kunagi naiste ülemvõim (itsitab – toim). Soovitaksin Eestit nii naistele kui ka meestele.

Kas olete märganud erinevusi Eesti ja Pakistani ülikoolide õppeprogrammide ülesehituses?

Ma ei ole oma kodumaal ülikoolis õppinud, seega ei oska neid võrrelda.

Kas teate veel mõnda naist, kes on pärit Pakistanist ja õpib välismaal?

Jah, ühte tean.

Kujutage korraks ette, et teie kodumaal puhkeks sõda. Kas sooviksite ka siis jääda Eestisse? Näiteks pagulasena?

Kui raske küsimus! Väga raske on sellist kurba olukorda ette kujutada. Ma arvan, et pagulasena ma küll Eestisse jääda ei tahaks. On väga erinev, kas elada välismaal üliõpilasena, töötajana või muudel põhjustel.

Aitäh!

—

Lätlanna Kristīne: siin ei tõmba ma kogu aeg kotilukku lõpuni kinni nagu Riias

Eestis viibivatel välisüliõpilastel on üsna palju võimalusi oma vaba aega sisustada. Mitmed organisatsioonid korraldavad neile üritusi, lisaks kasutavad paljud neist võimalust vabal ajal Eestis ringi reisida. Küsitlesin Lätist pärit Kristīne Lipiņat, kes tuli sel sügisel Tartu ülikooli, et omandada magistrikraad. Püüdsin ta kinni välisüliõpilaste karaokeõhtul.

Mis toob teid Eestisse?

Lõpetasin hiljuti Riias bakalaureuseastme ja tahtsin leida sobiva magistriprogrammi, mis kattuks mu akadeemiliste huvialadega. Eestist leidsin sobiva. Teiseks on Eesti mu kodumaale hästi lähedal: kõigest kolme ja poole tunni autosõidu kaugusel, seega on lihtne minna koju, kui ma hakkan koduigatsust tundma.

Mida te täpsemalt õpite?

Õpin rahvusvahelisi suhteid ja regiooni uuringuid.

Milline oli esmamulje Eestist?

Olin Eestis ka varem viibinud, Tartus vähemalt kolm korda. Tartu tundus võrreldes Riiaga palju väiksem, aga suuri erinevusi ei märganud. Inimesed ja keskkond tunduvad sarnased, aga Tartu tundub olevat rahvusvahelisem kui Riia, ja pigem tudengilinn.

Üliõpilastele korraldatakse mitmesuguseid üritusi, näiteks täna on karaokeõhtu. Kust leiate infot ürituste kohta?

Jälgin ESN-i (välisüliõpilastega tegelev organisatsioon – toim) uudiseid, samuti laulis siin täna üks mu sõpradest. Otsustasin proovida oma õnne ja samuti laulda.

Kas välisüliõpilastele korraldatavad üritused võisid olla üks põhjus, miks valisite õppimiseks just Eesti?

Ma arvan, et need üritused on pigem boonus. Aga ma ei tulnud siia nende pärast.

Milliste ebameeldivustega kõigepealt kokku puutusite? Kui üldse.

Mul on suurepärane tuutor, kelle nimi on Maarja. Ta on mind aidanud esimesest päevast peale, kui minust teada sai. Võttis minuga juba kuu enne mu siiatulekut ühendust ja on mind aidanud kõikvõimalikes küsimustes.

Mul ei ole probleeme ka ostlemisel, sest kui müüja ei räägi inglise keelt, siis vene keelega saab hakkama. Ma oskan natuke vene keelt, sest olen lätlane ja Lätis oskavad kõik natuke vene keelt.

Kui mõelda turvalisusele ja kuritegevusele, kas tunnete end siinsetel tänavatel üksinda jalutades turvaliselt?

Proovin vältida olukorda, kus pean üksinda pimeduses jalutama, aga tegelikult olen saanud aru, et siin ei tõmba ma kogu aeg kotilukku lõpuni kinni nagu Riias, mis on nii suur ja kus kõik teevad nii. Tunnen end siin turvaliselt. Ja seni ei ole minuga midagi ebameeldivat juhtunud, kõik on väga hästi.

Kas soovitaksite Eestit teistele lätlannadele võimalikuks õppimismaaks, kui mõtlete oma kogemustele?

Kindlasti. Kui nüüd järele mõelda, siis kolm mu endist kursusekaaslast kaaluvad Eestisse tulekut ja ootavad juba väga meie taaskohtumist, et kuulda mu kogemustest ning jõuda selgusele, kas nad tõesti soovivad siia tulla. Kuna minu kogemused on seni olnud väga head, arvan, et järgmisel aastal tuleb siia vähemalt kolm lätlannat lisaks.

Õie Tähtla